VASTUOLU | Ametnikud soovivad metsatoetuste taotlemise ainult elektrooniliseks muuta, metsameeste arvates peaks alles jääma ka teised võimalused

 (2)

Metsataimed helikopteriga langile Lääne-Virumaal
Foto: Sven Arbet

Möödunud nädalal Toosikannu puhkekeskuses toimunud erametsanduse infopäeval keskenduti Euroopa Liidust metsandussektorisse tuleva toetusraha senisest kasutamisest ning tulekul olevate toetuste eesmärkidest ja nende saamise võimalustest. Samuti sai selgeks, et ametnikud soovivad metsatoetuste taotlemise ja taotluste menetlemise teha ainult veebipõhiseks.

SA Erametsakeskus toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur selgitas, et metsameetme toetusi on kõige rohkem taotlenud füüsilised isikud – 2015 328 (kokku taotlusi 1068), 2016 – 257 (905) ja 2017 – 296 (1062) taotlust.

„Umbes pooled metsaomanikud küsivad toetust ühistu kaudu,” märkis Suur. „Tänavu küsis üle 660 metsaomaniku toetust esimest korda. Kõige rohkem läheb toetuse summast aga metsaühistutele.”

2017. aastal kiideti toetussobilikuna heaks hooldusraie 9003 hektaril, sellest 5058 ha puhul oli tegemist juriidilise isiku taotlusega. Pindala poolest kõige rohkem hooldusraide toetust läks Pärnu maakonda – 1400 ha.

Kahjustatud metsa taastamise toetust maksti kõige rohkem tormikahjustuste kõrvaldamiseks (540,7 ha), mille saamise üks tingimus on ka teatud hulga metsa uuendamine, uue metsakultuuri rajamise toetust määrati 377,9 hektarile.

Igal aastal on ka mõnikümmend taotlust, mis jäetakse rahuldamata. Sagedasemad põhjused toetuse mitteandmiseks on näiteks, et taotleja pole ise metsamaa omanik, puistu vanus on suurem kui 30 aastat, puuduvad kehtivad inventeerimisandmed, hooldusraideks on juba toetust saadud, kahjustatud metsamaa pindala on väiksem kui 0,5 ha, kahjustus on väiksem kui 20% või siis asjaolu, et taotleja on suurem kui määratletud mikroettevõtja.

Seotud lood:

Järelpäringud tehti 38% taotlustest, teinekord võib järelpäringu põhjustada maksuvõlg või majandusaasta aruande esitamata jätmine. Pärast täiendavat uurimist ja sellele tähelepanu juhtimist makstakse riigimaksud üldjuhul siiski ära ja tehakse valmis ka aastaaruanne, sest muidu toetust lihtsalt ei saa. Küsimusi tekitab teinekord ka kahjustatud metsa pindala osakaal.

Plaaneeritav siseriiklike toetuste eelarve peaks siiski tänavusega võrreldes pisut suurenema.

„Järelpäringu tegemine ei tähenda tingimata, et midagi on valesti või halvasti. Sageli piisab, et meile asjad kenasti lahti seletatakse,” selgitas Suur.

Ta pani metsaomanikele südamele, et ka maksetaotlus tuleb täita korrektselt, selle peab esitama FIEna, kui toetuse taotlus esitati FIE poolt, sama kehtib eraisiku esitatud taotluste puhul. Maksetaotlusel peab olema märgitud, kas tööd on tehtud lõpuni või vaid osaliselt, tööde tegemise aeg ning iga eraldis tuleb märkida eraldi reale.

Natura toetuse taotlusi esitati käesoleva aastal pindalaliselt ja ka rahaliselt palju rohkem kui varasematel aastatel, sest nüüd taotlusi sai esitada ka sihtkaitsevöönditele, mis ei asu Natura-alal. Natura-alale mittekuuluvate sihtkaitsevööndite toetuse rahaline kate on aga veel lahtine, eeldatavalt peaks selle toetuse määr tulema üle 55 €/ha.

„Sisuliselt on see kompensatsioon, aga kui see ka määrusega ametlikult kompensatsiooniks ümber nimetatakse, ei muuda see asjaolu, et tegemist on ikkagi maksustatava rahaga,” selgitas SA Erametsakeskus juht Jaanus Aun. „Järgmiseks aastaks on esimeseks vooruks metsauuendamise toetusmeetme eelarves raha olemas, teiste toetuste jaoks veel mitte. Ja kui taotletakse rohkem, kui eelarves raha, siis tuleb taas kehtestada toetuse määr. Kes taotlevad vähe, selle ka tõenäoliselt saavad, kes taotlevad rohkem, saavad ilmselt vähem.”

Metsandusse suunatakse ka siseriiklike toetusi, mis tulevad eelarvelistest vahenditest. Sellised toetused on ette nähtud erametsaomanike nõustamiseks, metsa uuendamiseks, inventeerimiseks, metsamaaparanduseks, pärandkultuuri säilitamiseks ja metsaühistute toetamiseks.

Tänavu on eelmise aastaga võrreldes märgatavalt suurenenud metsakahjustuste kõrvaldamise toetamine.

Kui 2018. aasta euroliidu toetuste raha on eelarves olemas, siis riiklike toetuste summasid peab veel Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) küsima. Plaaneeritav siseriiklike toetuste eelarve peaks siiski tänavusega võrreldes pisut suurenema. Kui metsandustoetuse kogusumma oli 2017. aastal üle 9 miljoni euro, siis tuleval aastal ületab toetussumma kokku 8 miljoni euro piiri.

Toetuste jagamise süsteemi haldamiseks ehk siis elushoidmiseks kulub Erametsakeskusel umbes 10% toetuste mahust.

Toetuse taotlemise kohaks jääb edaspidi ainult e-PRIA

Metsanduse toetamise arengutest Maaelu Arengukavas (MAK) aastateks 2014–2020 ülevaadet andes ütles maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt, et metsanduse toetusmeetme 08 eesmärk on jätkusuutlik ja tulemuslik metsade majandamine ning selle lõplikuks eelarveks kujunes 8,913 miljonit eurot.

Tänavu on eelmise aastaga võrreldes märgatavalt suurenenud metsakahjustuste kõrvaldamise toetamine – mulluselt 89 hektarilt on see sel aastal suurenenud ligemale 200 hektarini.

Kokku on 2017. aastal toetus määratud 2600 metsaomanikule, toetatud metsamaa pindala on umbes 32 000 ha, praeguseks on tööd tehtud umbes 12 500 hektaril. Kolme aasta peale on eelarvest vahendeid 6,5 mln eurot, määratud on neist 5 mln eurot, välja on maksutud 1,84 mln eurot ja kasutamata jäi 650 000 eurot. Hunt täpsustab, et viimane number on arvestuslik ja see kogu aeg väheneb, sest osa metsaühistute taotlusi on veel menetluses.

Helve Hundi sõnul taotlesid hooldusraiete toetust kõige rohkem eraisikutsest metsaomanikud, kes teevad seda valdavalt metsaühistute kaudu. Keskmine toetatud hooldusraie pindala on füüsilise isiku puhul kolmel viimasel aastal keskmiselt viis-kuus hektarit, FIE-del 7–8 ha ja juriidilistel isikutel 24–27 ha.

Käesoleva perioodi jaoks juba eraldatud raha keegi kusagile ära võtta ei saa, mis tähendab, et aastani 2020 on toetuste eelarve paigas.

Taimehaiguste ja -kahjustuste ning metsatulekahju ennetamise toetust (meede 8.3) ja kahjustatud metsa taastamise toetuse (meede 8.4) eelarve oli 1,2 mln eurot ja see raha on tänaseks sisuliselt kasutatud ehk siis toetusotsused selle piires määratud. Taotlejad on sellest kätte saanud 250 000 eurot.

Metsamajandamisvõtete rakendamise toetuse (meede 8.6) raames on eelarveks 7,7 mln eurot, määratud on toetusi 4,2 mln euro eest, välja makstud 1,6 mln eurot ja veel on kasutada 4,14 mln eurot.

Järgmise aasta muudatustena tõi Hunt esile selle, et selgemaks on kirjutatud säte, et toetust saab kuni 4000 elenikuga linna kui asustusüksuse territooriumil paikneva metsamaa kohta ja et alates 2018. aastast toimub toetuse taotlemine üksnes e-PRIA kaudu. Samuti saab ELi ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja maaeluministri eraldi väljaantava määruse alusel 2018. aastal toetust taotleda vaid alammeetme 8.6 tegevustele. Ja et metsaühistud ei peaks enam esitama toetusavalduste kohta kinnituskirja.

Mitmedki metsamehed aga on seisukohal, et e-PRIA kasutamine toetuste taotlemiseks on keeruline, sageli jääb selle kasutamine lünkliku internetiühenduse taha, paljud ei tunne ennast lihtsat arvuti kasutamises kodus olevat. Seega leitakse, et kasutusele peaks jääma ka teised taotluse esitamise võimalused.

Helve Hunt põhjendas e-keskkonnas avalduste esitamist sellega, et see oleks üksjagu kuluefektiivsem, sest nõnda kaob taotlustesse vigade sattumise võimalus, samuti ei pea paberil toodud avaldusi keegi enam eraldi arvutisse toksima. Vaid veebipõhiseks on kavas muuta ka Natura 2000 toetuste taotluste esitamine ja menetlemine.

Kindel on see, et käesoleva perioodi jaoks juba eraldatud raha keegi kusagile ära võtta ei saa, mis tähendab, et aastani 2020 on toetuste eelarve paigas.

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare