VIDEO | Kas teed vahet, milline on korralik palk ja milline osa puunottidest sobib kütteks?

 (11)

Kaugeltki mitte iga osa puust ei kõlba palgiks saagida: metsaservale kokku veetud puiduvirnu kiputakse tihtipeale palgiks nimetama.

Palgid ehk puit, mis läheb saekaatrisse ja millest hiljem lõviosas ehitusmaterjali valmistatakse, leidub nende hunnikute seas tõepoolest, ent kaugeltki mitte iga osa puust ei kõlba palgiks saagida.

Puu peenemad osad, mida saekaatrid vastu ei võta, aga ka mingil moel kahjustatud (metsamehed nimetavad kahjustusi puiduriketeks) notid sobivad paberi valmistamiseks või kütteks.

Ahju aetakse puitu aga ikkagi enamasti siis, kui ta millekski muuks ei kõlba.

Kui metsa kasvukohatüüp ja pinnas võimaldavad, kogutakse metsast kokku ka oksad ja ladvad ehk raidmed, millest pärast nende kuivamist tehakse hakkpuitu.

Kui metsas kasvab ka kaski, on metsamajandajal veel üks võimalus, mida maha võetud kaskedega peale hakata - lõigata nende parimad osad vineeripakuks.

Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimehe Taavi Ehrpaisi sõnul saab Põhja-Eesti 80-aastasest kuusikust, kus sekka kasvab ka mändi ja kaske, laias laastus 40% paberipuitu ja 60% palki.

Loe ja vaata suurt lugu siit!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare