2018. aastal tõestati järjest enam põhja suunas leviva lääne-pöialpoisi pesitsemine Eestis.

Haudelinnustikus on tähelepanu vääriv, et ka tänavu leiti meilt territoriaalne väikehüüp. Soe ning putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste kõrget pesitsusedukust.

Soe hilissügis tõi kaasa mitmeid põnevaid fenoloogilisi vaatlusi – veel novembri esimestel päevadel vaadeldi Spithamis suitsupääsukest, Tartus must-kärbsenäppi ja Harilaiul nõmmekiuru.

Kaeluspapagoid tulemas

Lähiriikidest oli suurepärane harulduste aasta Rootsis, kus tehti esmavaatlused koguni neljal liigil – ohhoota hõbekajakas, nõgitäks, ruskerästas ja rubiinööbik.

Soomes seevastu tänavu uusi liike ei leitudki, kuid väga haruldasi liike oli sealgi. Põhjanaabrite märkimisväärseimad haruldused olid mai lõpus 2 salupälli (2. ja 3. vaatlus), 23. septembril vaadeldud raisakotkas (3. vaatlus), 4. oktoobril ameerika rüüt (3. vaatlus), 24. oktoobril nähtud kastantsiitsitaja (2. vaatlus) ja 1. novembril leitud randpiiritaja (3. vaatlus).

Läti ehk kõige tähelepanuväärsem vaatlus on hilissügisel Liepājast leitud kaeluspapagoi. See Euroopasse sissetoodud liik on selgelt põhja poole levimas ning on vaid aja küsimus, millal esimesi linde ka Eestis nähakse. Lõunanaabritel oli siiski ka looduslikuma päritoluga haruldusi – kõrbetäks (3. vaatlus), sinisaba (2. ja 3. vaatlus) ja kõnnu-pääsujooksur (2. vaatlus).

Tarvo Valkeri koostatud pikemat kokkuvõtet saab lugeda linnuvaatlejate klubi Estbirding kodulehelt, lõppenud aasta linnuvaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasist.