2018. aastal sai Eesti kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru


2018. aastal sai Eesti kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru
Veisehaigur ja kääpakotkasAutorid: AngMoKio/Alpsdake, Wikimedia Commons

2018. aasta soe ja putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste pesitsust. Juhul, kui linnuharulduste komisjon kõik vaatlused kinnitab, tõi 2018. aasta Eestile juurde ka kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru.

Kui aasta esimestel kuudel vaadeldi rohkelt vöötkakke, siis lindude kevadränne tõi Eestisse mitmeid põnevaid eksikülalisi – muuhulgas vaadeldi aprilli viimasel päeval mesilasenäppe, mais koguni kolmel korral roosa-kuldnokkasid ning Eesti 2. vaatlusena ka mustpea-tsiitsitajat. Meelde jäid ka vöötkaku, urvalinnu ja hele-urvalinnu arvukad invasioonid.

2018. aastal tõestati järjest enam põhja suunas leviva lääne-pöialpoisi pesitsemine Eestis.

Haudelinnustikus on tähelepanu vääriv, et ka tänavu leiti meilt territoriaalne väikehüüp. Soe ning putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste kõrget pesitsusedukust.

Soe hilissügis tõi kaasa mitmeid põnevaid fenoloogilisi vaatlusi – veel novembri esimestel päevadel vaadeldi Spithamis suitsupääsukest, Tartus must-kärbsenäppi ja Harilaiul nõmmekiuru.

Kaeluspapagoid tulemas

Lähiriikidest oli suurepärane harulduste aasta Rootsis, kus tehti esmavaatlused koguni neljal liigil – ohhoota hõbekajakas, nõgitäks, ruskerästas ja rubiinööbik.

Seotud lood:

Soomes seevastu tänavu uusi liike ei leitudki, kuid väga haruldasi liike oli sealgi. Põhjanaabrite märkimisväärseimad haruldused olid mai lõpus 2 salupälli (2. ja 3. vaatlus), 23. septembril vaadeldud raisakotkas (3. vaatlus), 4. oktoobril ameerika rüüt (3. vaatlus), 24. oktoobril nähtud kastantsiitsitaja (2. vaatlus) ja 1. novembril leitud randpiiritaja (3. vaatlus).

Läti ehk kõige tähelepanuväärsem vaatlus on hilissügisel Liepājast leitud kaeluspapagoi. See Euroopasse sissetoodud liik on selgelt põhja poole levimas ning on vaid aja küsimus, millal esimesi linde ka Eestis nähakse. Lõunanaabritel oli siiski ka looduslikuma päritoluga haruldusi – kõrbetäks (3. vaatlus), sinisaba (2. ja 3. vaatlus) ja kõnnu-pääsujooksur (2. vaatlus).

Tarvo Valkeri koostatud pikemat kokkuvõtet saab lugeda linnuvaatlejate klubi Estbirding kodulehelt, lõppenud aasta linnuvaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasist.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare