"Pesitsusperiood on lindude eluringis kõige olulisem ja õrnem aeg. Selle edukast läbimisest sõltub paljuski nende püsimajäämine. Meil kõigil on võimalik sellele kaasa aidata kui arvestame erinevate liikide inimpelglikkust," rõhutas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kui näiteks linavästrik, hall-kärbsenäpp või valge-toonekurg teevad pesa inimese naabrusesse ja ei lase ennast pesitsusperioodil meie igapäevastest toimetustest segada, siis mitmed teised liigid on eriti pesitsusajal peitunud kaugele metsapõue või laidudele ning on häiritud juba mitmesaja meetri kaugusele sattunud inimese tegutsemisest. Sellised inimpelglikud linnud on meil näiteks must-toonekurg, kotkad ja paljud veelinnud. Seetõttu peame arvestama erinevate linnuliikide nõudlust elupaigatingimuste suhtes.

Kotkaste, kakkude ja teiste kaitsealuste lindude pesitsusterritooriumide kaitseks piiritletud püsielupaikades kehtivad põhjendatud käitumisreeglid. Ohustatud ja haruldaste liikide kaitseks on kehtestatud ka liikumispiiranguga alad, mille piire saab näha loodusvaatluste andmebaasi veebikaardil.

Loodusharidusliku, harrastusteaduse ja loodusfotograafia tegevused ei pea olema seotud vaid haruldaste ning inimpelglike liikidega, praegusel perioodil tuleks pilgud suunata harilike, kõikjal levinud lindude poole. Nii säilib oluline ja emotsionaalne kontakt loodusega ning samas ei häirita meie loodusharuldusi.

"Väga põnev on vaadelda ka oma õuel või pargis toimuvat tavaliste lindude elu. Inimpelglike liikide pesitsusperioodile on mõistlik kaasa elada erinevate pesakaamerate vahendusel. Näiteks saavad loodusehuvilised linde häirimata jälgida nende pesaelu kodukaku või must-toonekure pesakaamerate abil," soovitas Talvi.