Sel aastal aprillist oktoobrini on Eestis toodetud biometaani 28 882 MWh, kusjuures see kõik on ära tarbitud transpordisektoris. Kundas Estonian Celli reoveesettest toodab Greengas Energy aastas 6–7 mln m3 biometaani, Kõo Agro farmide juures Koksveres on OÜ Biometaan aastane rohegaasi tootmismaht 1,5 mln m3. Seal on tooraineks põllumajanduse jäätmed – valdavalt sõnnik ja biomass.

MKM soovib Ruuderi sõnul juurde tekitada tootmisüksusi, samuti gaasitanklaid. Mõlema suuna ergutamiseks on juba olnud esimesed toetuse taotlemise voorud ning need jätkuvad. Taastuvenergia direktiivist tulenev transpordi eesmärk on kokku 14% lõpptarbimisest, millest 7% peab tulenema teise generatsioonikütustest, kuhu alla kuulub ka näiteks biometaan. Lisaks on sätestatud, et kogu eesmärgist 3,5% tuleb ära täita kütustega, mis on valmistatud direktiivi lisa 9 osas A nimetatud toormetest (mida Eesti täidab biometaaniga).

Toetusmeetmed on olemas tootmise arendamiseks ja gaasitanklate rajamiseks. Toetusraha tuleb praeguse meetme puhul CO2 kvoodimüügist, töötatakse välja põhimõtteid järgmiste meetmete jaoks, mis peaksid kehtima hakkama 2020. aastast. Süsihappegaasi kvoodipõhine hind üha kerkib, praegu ületab see juba 25 €/t.

Biometaani programmi 2020+ toetusskeemi põhimõtted lähetuvad esmaslt sellest, et toetust antakse vähempakkumise printsiibil. Eesmärk on skeem teha võimalikult turupõhiseks, mille tagab võimalus kaubelda kütuse tarnijate vahel transpordis kasutatud biometaani statistikaga. Samuti peab toetust jagades jälgime võrdse kohtlemise põhimõtet, see ei tohi ühtegi turuosalist kahjustada ega kellelegi eelisõigusi anda.

Liisa Ruuder tõdeb, et skeemi rahastus ja seega ka elujõulisus on 2018. aasta lõpuni ebaselge. Täpsema kondikava juurde loodetakse jõuda 2019. aasta esimese poolaasta lõpus, kui selgub statistika kauplemise hind ja atraktiivsus.

Tarbimise veduriks on muutumas linnade ühistransport. Pärnus on juba sõidus 18 maagaasibussi, Tallinnas 100 ja tulemas veel 150 bussi, Tartusse hangitakse 70 bussi. Pärnu on hanke juba teinud, Tartu ja Tallinn tulevad peagi nendega avalikkuse ette.

Elering on koostöös KIKiga teinud gaasitanklate kaardi. Kolmas tanklate taotlusvoor andis 8 positiivset otsust, seega võib eeldada, et neid lisandub lähemate aastate jooksul veel hulgim.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja märgib, et kaugkütjad ei maga ning on valmis samuti bioloogilist metaangaasi ostma ja kasutama.

OÜ Biometaan juhataja ja üks Kõo biogaasi tootmise projekti eestvedajatest Ahto Oja siiski leiab, et kuna biometaani kasutamine transpordisektoris väga kiiresti suureneb, siis ei ole väga tõenäoline, et vähemalt lähiajal midagi üle jääb, et seda saaks müüa ka teiste sektorite tarbijatele.

MKMi energeetika osakonna ekspert Rein Vaks kinnitab, et ministeeriumi ülesanne on luua kõikidele turuosalistele selged tingimused, millised on eesmärgid ja millised kohustused, mida tuleb kõige mõistlikumalt täita. Kui siiani reguleeris seadus peaasjalikult vedelate mootorikütuste kasutamist, siis kütuseid ja nende turgu reguleerivas seadlusandluses on tulemas peagi muudatusi, kinnitab Vaks.

Eleringi projektijuhi Andres Kärssini sõnul tehakse biometaani kohta laialdast teavitustööd, kusjuures oluline on seejuures, et info oleks üheselt arusaadav.

Nii on lisaks tanklakaardile loodud veebipaik biometaan.info, kuhu koondatud biometaani alane info ja selgitused laiale lugejaskonnale arusaadavas keeles.