Eesti valmistub liituma Euroopa maastikukonventsiooniga

 (2)

Lend õhupalliga
Foto: Andres Putting

Maastike kaitse, korralduse ja planeerimise edendamisele suunatud rahvusvahelise kokkuleppega liitumiseks on keskkonnaministeeriumi eestvedamisel valminud analüüs, millele oodatakse huvitatud osapoolte kommentaare.

Euroopa maastikukonventsioon on esimene rahvusvaheline kokkulepe, mis käsitleb otseselt maastikke ja mille eesmärk on tõsta maastike kvaliteeti.

Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kes konventsiooniga veel liitunud ei ole. 2015. aastal moodustati keskkonnaministeeriumis töörühm, mille ülesandeks sai analüüsida ja hinnata, kuidas Eesti konventsiooni põhimõtteid ja eesmärke täidab, mida liitumine meile annaks ning mida selles valguses teisiti teha.

Konventsioon käsitleb võrdselt kõiki maastikke – nii looduslikke, linnalisi kui linnalähialasid; maismaad ja veekogusid; silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke, ka täiesti kahjustatud maastikke.

„Maastiku suhtes võib üksikisiku tasemel leida väga erinevaid emotsioone. Sõjamees hindab läbitavust, fotograaf kompositsiooni, otsides lisaväärtust mõnest ilmastikunähtusest, põllumees avatust ja reljeefi, pigem selle puudumist. Maastiku saab aga käsitleda ka kui eluruumi, seda nii inimesele kui teistele liikidele. Sellisel puhul on tegemist tervikliku keskkonnakäsitlusega, kus ühtegi osapoolt või seda mõjutavat tegevust ei saa jätta tähelepanuta. Viimastel aastatuhandetel on Eestimaal inimese käsi maastike kujundamisel mängus olnud, milliste mõtetega me eelkäijad tegutsesid, jääbki teadmata. Tänasel päeval aga saab teha teadlikke maastike kujunemist mõjutavaid otsuseid nii ruumilise planeerimise, ehituse ja transpordi, põllu- ja metsamajandamise kui teisteski valdkondades. Teema on valdkondade ülene ning konventsiooni rakendamisse on erinevatel osapooltel võimalik ja vajalik panustada,” ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Seotud lood:

Kõik algab inimeste teadlikkusest. Maastikke mõjutavad nii üksikisiku, kohaliku kui riikliku tasandi tegevused. Konventsiooni peamiseks eesmärgiks on maastike kvaliteedi tõstmine – selle erinevate väärtuste säilitamine kui ka uute väärtuste loomine.

„Töörühma koostatud analüüsi peamine järeldus on, et meie seadusandluses, kõikvõimalike strateegiate ja kavade kohaselt on maastikega seotud eesmärgid hästi seatud, probleemid on seotud pigem nende elluviimisega. Puuduvad piisavad rakendus- ja rahastamismehhanismid ning ebapiisav on ka koostöö eri tasandite ja valdkondade vahel,” ütles töörühma juht Urve Sinijärv.

Liitumisega ei panda ühelegi osapoolele täiendavaid kohustusi ega piiranguid. Pigem on see võimalus – tuginedes rahvusvahelisele kokkuleppele – pöörata suuremat tähelepanu meie maastikele ehk laiemalt kogu elukeskkonnale. Liitumine on oluline, kuna see näitab, et Eesti toetab Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtteid ja eesmärke ning see aitab kaasa maastike kvaliteedi tõstmisele.

Valminud analüüsiga on võimalik tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel, kus on kirjeldatud ka erinevaid käimasolevaid ja tulevikku kavandatud tegevusi valdkondade kaupa. Keskkonnaministeerium ootab täiendusi ja ettepanekuid analüüsi kohta 13. aprillini aadressil keskkonnaministeerium@envir.ee

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare