Samas märkis ta, et lähiajal pole drastilisi muudatusi ette näha, sest uutest nõuetest lähtuvad investeeringud tuleb ettevõtetel teha peamiselt pärast 2025. aastat.

"EL-i Nõukogu on seisukohal, et taastuvenergia osakaaluks tuleb aastaks 2030 saavutada 27%, arendada tuleb nn teise põlvkonna biokütuste kasutamist ja selle kõige elluviimine põhineb energialiidu juhtimisraamistiku direktiivil," kirjeldas Raamat arenguid. "Liikmesriikidele eraldi siduvaid eesmärke ei kehtestata, kõik eesmärgid on euroliidu üldisel tasandil. Aeg näitab, kas nõutud osakaalu annab tuule-, päikese-, bio- või mõni teine alternatiivne energialiik."

Edaspidi peab biokütuse säästlikkuse tõendamine toimuma riskipõhiselt lähenedes riigi ja selle poliitikate tasandil. Arvestusmetoodikate üldprintsiipide paikapanek praegu käib. Säästlikkuse kriteerium laieneb aga vaid käitistele, mis suurema kui 20 MW energiatarbega. Üleminekuperioodi järel on lubatud pelgalt säästlik tootmine. Väikestele ettevõtetele säästlikkuse tõendamise kohustused Mart Raamatu sõnul ei laiene.

Samas on Euroopa Parlament suurema ambitsiooniga, taastuvenergia osakaal peaks parlamendi hinnangu kohaselt tõusma 35–45 protsendini, eesmärgid aga seataks liikmesriikide tasandil.

Foto on illustratiivne.

Alates 2021. aastast arvestatakse ka metsanduse ja maakasutuse sektorit euroliidu CO² heitmete vähendamise kontekstis. Sealjuures ei kirjuta EL ette, kuidas liikmesriik peab oma metsi majandama, oluline on, et 2013. aastaks oleksid etteantud säästlikkuse jt kriteeriumid täidetud.

"Väga esialgse hinnangu kohaselt oleks säästliku energiamajanduse ja metsamajanduse tasakaalupunktiks raiemaht kümme miljonit tihumeetrit aastas," ütles Raamat. "Euroliit toetab väga tugevalt taastuvenergia lahenduste arendamist. Perioodil 2020. aasta ja sellest edasi avanevad innovatsioonifondi vahendid, mis uuenduslikke bioenergeetika lahenduste väljatöötamist toetavad kuni 60% projekti maksumusest."