Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niine sõnul võib tegu olla kärntõvega, kuid foto järgi on diagnoosi sisuliselt võimatu panna.

„Ilmselgelt on tegu generaliseerunud nahahaigusega, aga algpõhjust võib vaid oletada - põhjhuseid võib olla mitmeid,“ kommenteeris Niin Eesti Jahimeeste Seltsile.

"Tegu võib olla nii nahaparasiidiga, kui seenhaiguse või muu sarnasega. Karul on olemas ka oma sügeliste variant, aga lähiriikides see levinud ei ole,“ lisas ta.

Veterinaar- ja toiduamet soovitab jahimeestel võtta karu haiguse välja uurimiseks proovid ning diagnostiliseks uurimiseks viia need kas maaülikooli laborisse või veterinaar- ja toidulaboratooriumisse. Võimalusel saab keskkonnaamet ka haige uluki küttimiseks eriloa väljastada.

Eestis leviv kärntõbi on sügelisüüdiklestade Sarcoptes scabiei poolt põhjustatud naha pindmise kihi kahjustumisega kulgev parasitaarhaigust, mis nakatab eelkõige koerlasi (rebast, kährikut, hunti). Sügelislestad on liigispetsiifilised, liikidevaheline ülekandumine eeldaks olulist kohastumise muutumist, mis aga ei toimu nii lihtsalt.