FOTOD | Talgulised kanada kuldvitsale armu ei anna
Vabatahtlikud on asunud Eesti Rahva Muuseumi lähedal asuvatel Raadi aruniitudel kasvavat kanada kuldvitsa tõrjuma vikati ja kiini abil, et anda kasvamiseks võimalus ohustatud taimeliikidele.
Kanada kuldvitsa tõrje talgud said alguse pärastlõunal, kui Eestimaa looduse fondi (ELF) valge minibuss Raadil tühja parklasse keeras. Väike masin mahutas palju rohkem inimesi, kui esmapilgul tundus. Sellest hüppasid ühe kaupa välja rõõmsad vabatahtlikud, justnagu jänesed mustkunstniku kübarast.
Talgulised tõmbasid jalga kummikud ja otsisid kindaid täis ämbrist just enda käele sobivad. ELF-i talgukorraldaja Kadri Aller jagas kõigile ka kiinid. Kuigi minibussi pagasnikus olid ka mõned vikatid, eelistasid vabatahtlikud siiski veidi kergemat ja väiksemat tööriista. Ehkki osalejad olid valdavalt kogenud talgulised, rääkis Aller üle, kuidas kiini ohutult kasutada – tera tuleb suunata endast eemale ja raiuda veidi diagonaalis. Kiin on Alleri sõnul väga terav ja niitmine kerge: „Kui hakkad juba rapsima, siis teed ilmselt natuke vale nurga alt või kiini vale osaga.“
Korraldajad olid varem talgulistele saatnud meile kanada kuldvitsa pildi, et kõik selle ära tunneks ja valet taime maha ei niidaks. Kanada kuldvitsal on rohelised ebakorrapäraste hammastega lehed ja kollased õied. „Kui ta lõpuks viljub, siis tuleb nagu kuldvihm, aga praegu on viljapea moodi pähik otsas,“ rääkis Aller.
Talguhuntide sekka eksib uusi huvilisi
Ettevalmistuste ajal oli jalgratastega kohale vändanud veel kaks vabatahtlikku. Kuigi väljakuulutatud grupi suurus oli kaheksa inimest, oli koos korraldajatega talgutele tulnud üks huviline rohkem.
Talgujuht Kaia Kase sõnul on talgud väga populaarsed. Peaaegu kõik eilsed talgulised olid juba kogenud vabatahtlikud, keda omakeskis hüütakse saritalgulisteks või talguhuntideks. Kask rääkis, et alati satub talgutele ka uusi inimesi ja eilsetel talgutelgi oli üks uus huviline.
„Inimesed, kes tulevad, on laia taustaga, aga neil on ühine eesmärk: midagi looduse heaks teha,“ ütles Kask. Ta lisas, et talgutöö annab võimaluse olla füüsiliselt aktiivne ja nautida head seltskonda.
Kui kõik kohal olid, võiski teele asuda. Lisaks tööriistadele võtsid talgulised kaasa ka veekanistri ja natuke söögipoolist, et end pausi ajal turgutada. Ületanud tee, silmasid terased talgulised hulgalehist lupiini. Kuna sarnaselt kanada kuldvitsale on tegu võõrliigiga, ei andnud talgulised taimedele armu ja asusid neid kiinidega maha niitma.
Talgute eesmärk oli siiski piirata kanada kuldvitsa kasvu, mistõttu jätsid talgulised kümne minuti möödudes lupiini sinnapaika ja asusid uuesti teele. Korraldajate sõnul on kanada kuldvitsa tõrjega rutt taga, sest see hakkab peagi viljuma ja levib kiiremini kui hulgalehine lupiin.
Kuna kanada kuldvitsa seemned jäävad mulda mitmeks aastaks ja nendest võivad kasvada uued taimed, peab tõrjumine olema järjepidev. Eelmise aasta juunis toimus Raadil alaga tutvumiseks talgumatk.
Tänavu suvel on ELF Raadil võõrliikide leviku piiramiseks korraldanud kolmed talgud – kaks avalikku ja ühed kinnised talgud – ja nädalavahetusel ootab ees veel kaks talgupäeva. Lisaks toimuvad augustis kahed talgud järeltõrjeks.
Enne teeleasumist oli jutuks tulnud, et kanada kuldvits võib kasvada üsna kõrgeks, kuid nüüd said selles kõik ise veenduda. „Vaata, see on peaaegu minupikkune!“ hüüdis üks talguline.
Ohustab kaitsealuseid taimi
Kase sõnul varjab taim on kõrguse ja suurusega päikese ära, mistõttu ei saa teised liigid enam kasvada. „Siin on väga palju looduskaitsealuseid taimi, kui me laseme kanada kuldvitsal kasvada ja vohada, siis kaovad ka need looduskaitsealused taimed,“ rääkis Kask. Raadi aruniitudel kasvab nii I, II kui ka III kategooria kaitsealuseid taimi, näiteks eri liiki käpalisi.
Kanada kuldvitsa võis märgata igas ilmakaares ning igaüks sai omas tempos seda maha niita. Üks kaval ja maias talguline niitis endale tee metsvaarikateni, et veidi maiustada. Kui tunnike oli tööd tehtud, hüüdis üks talguline: „Nagu sõda oleks üle käinud!“ Nõnda tõepoolest paistis – mahaniidetud kanada kuldvitsa võis näha kõikjal talguliste ümber.
Kui talgutega oli jõutud poole peale, oli aeg teha väike paus ja keha turgutada. Talgulised istusid üheskoos maha, sõid saiakesi ja puuvilju ning lõimusid. Pärast kehakinnitust võtsid vabatahtlikud kiinid jälle kätte ja asusid taas kanada kuldvitsa vastu võitlusesse. Töökaid talgulisi ei seganud kõrvenõgesed ega sääsed. Talgutega lõpetati seitsme aegu ning korraldajate sõnul võis tulemusega rahule jääda, sest jõuti nii palju, kui oli planeeritud.
Oma esimestel ELF-i talgutel osalenud loodusainete õpetaja Aive ütles, et talgud olid huvitavad ja ta plaanib teinekordki talgutele minna. „Miks mitte veeta üks päev looduses?“ ütles ta. Talguline lisas, et õpetajana räägib ta kogu aeg õpilastele, et looduse heaks võiks midagi ära teha ning nüüd saigi ta üles näidata entusiasmi, et ka lastel tekiks soov loodusesse panustada.
