Jäätmeseaduse menetlemine Riigikogus peatati

 (2)
Prügikastid Nõmmel
Foto on illustratiivne.Foto: Hendrik Osula

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas tänasel istungil, et valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute ja huvigruppidega peetud arutelude põhjal on eelnõu vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saa seda saata täiskogu istungile teiseks lugemiseks.

Komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Eesti eesmärgiks jäätmete tekkimise vähendamine ja olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine. Lahenduste leidmiseks pidas komisjon eelnõu menetlemise käigus üle kümne istungi koos erinevate huvigruppidega.

„Menetluse käigus esitati eelnõule kokku 250 muudatusettepanekut, millest komisjon sai huvigruppidega kokkuleppe küll 130 küsimuses, kuid lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda,“ ütles Vakra.

Ta selgitas, et jäätmeseadus vajab julgeid ja põhimõttelisi otsuseid ning neid ei saa teha kiirustades ning huvigruppidest teerulliga üle sõites. Vakra hinnangul oleks pidanud keskkonnaministeerium tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks enne Riigikogusse saatmist olnud paremini ettevalmistatud.

Näiteks tuleks riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus ja need, kes jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega paremini tegelevad, peaksid saama kopsakama toetuse. Komisjonis kõlanud hinnangute kohaselt poleks arutusel olev eelnõu jäätmekäitluse korraldamisel otsustavat muudatust taganud.

Seotud lood:

Jäätmeseaduse eelnõu edasise menetluse vastu on Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling nentis, et jäätmeseaduse menetlemise sellist finaali oli kahjuks võimalik juba mõnd aega tagasi ette ennustada.

„Eks see ole ühelt poolt õpetlik protsess, kus peeglisse vaatamise põhjust on nii valitsusjuhil, ministeeriumil, Riigikogul kui ka sektoril, keda kaasati,“ ütles Palling. Ta lisas, et vaatamata sellele, et meid ähvardab 2020. aastaks ebaõnnestumise puhul suur trahv, ei suudetud leida koostöötahet.

„Parem jäätmekäitlus on aga endiselt teravalt päevakorras. Jäätmete liigiti kogumine ja inimeste motiveerimine selleks, et täita 2020. aastaks jäätmete 50 protsendilist ringlusse võtmise eesmärki, on uue keskkonnaministri esimene ülesanne,“ märkis Palling.

Jäätmeseaduse eelnõu valmistati keskkonnaõiguse korrastamise raames ning pidi asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.

Keskkonnakomisjon otsustas valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõu (495 SE) Riigikogu täiskogusse teisele lugemisele mitte saata.