NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
16.03.2018 09:54
Vale puha - Keskkonnaagentuuri spetsialist kinnitab, et ega susi ometi koera söö. See vaid tundub nii.
Nii, et hunte ohjates koos spetsialistiga jäta krantsid, taksid mängust välja.
    16.03.2018 10:49
    Iroonilised kipuvad olema inimesed, kes hundikat hundist ei erista.
    16.03.2018 13:08
    Eks võib igasuguseid traktaate ja luuletusi antud teemal kirjutada. Praktika/tõde on aga selline, et pikkade aastate jooksul on meil hunte robinal juurde kasvanud ja suht vähe/viletsalt kütitud (lumevaesed talved). Nüüd kui sead on metsast kadunud ja ja osa mesigi maha raiutud on huntidel (eriti veel haigetel) raskusi enese toitmisega ja turvalise elupaiga leidmisega. Sestap nad küladesse tulevadki. Arvata võib, et see on alles algus. Me võime muidugi hundudele kaasa tunda nende raskes saatuses aga kui osades kohtades enam emad lapsi õue ei saa lasta on asi jama.
    16.03.2018 17:30
    Eesti inimene vajab kaitset! Tuleks teine juba punasesse raamatusse kanda. Tundub, et siin maal elavad tulevikus ainult karud, hundid ja pagulaste järeletulijad.
16.03.2018 09:59
Hunte kaitsevad suured metsamassiivid. Paljaks pügatud maa kus sajameetrised salud püsti jäetud, ei kaitse ei hunte ega teisi metsaloomi.
16.03.2018 09:59
Eesti rahvas vajab kaitset, te seisate puude ja loomade eest siin. Inimestel läheb praegu seitsmes nahk!
    19.03.2018 10:45
    Et siis puid ja loomi ei pea kaitsma?
    24.04.2018 14:46
    Enamuses inimesed teavad, kõik me oleme omavahel seotud: loomad, linnud, puud, taevas..., kui tasakaal kaob pole enam inimesel pikka iga planeedil maa. Pole see "looduse kroon" nii tähtis midagi. Kui kuningal kroon peast võtta, on ta lihtsalt inimene, kui mõelda, kas see ongi nii kohutav?
16.03.2018 10:06
... püüab siin tähelepanu körvale tömmata oluliselt . Ka ei vasta töele , et hunt pole inimesele ohtlik . Jahimeestele tundub tösiselt ohtlik olevat jänes , kes on vaata et hävitatud . Kasuahnuse demagoogia .
16.03.2018 10:11
Tuleb koduhoovi süüa otsima täna eelkõige sellepärast et sigasi enam metsas pole mis moodustas kõige suurema osa hundi toidulauast. Metskitse hunt lihtsalt kätte ei saa, väle teine. Teine murekoht on huntide reaalne arvukus, täna on segelt neid liiga palju, jahimeeste ja keskkonnaameti hinnang erineb kaks korda, no usun mina enne jahimehi kes metsas jälge näevad kui ametnike kes kontoria arvukust määravad.
16.03.2018 10:12
meie kõrval on Venemaa, ei kao hunt Eestist kuhugi.
16.03.2018 10:12
Tõsijutt, vähemalt on veel inimes kes tajuvad/mõistavad loodust.
16.03.2018 10:16
Kindlasti vajab hunt kaitset talu koerte ja väikeste laste eest
16.03.2018 10:25
Teil on õigus ja Teil on õigus, nagu ütles vana rabi!
16.03.2018 10:27
Eestis tervikuna hunte ei ole liiga palju. Isegi jahimeeste pakutud 200 (pärast hooaja lõppu) pole ka veel midagi hullu. Läänemaal suurendatakse varasemaga võrreldes limiiti ja elu läheb edasi. Teoreetiliselt peaks laskma karjast ainult kutsikaid või haigeid loomi või ka lihtsalt üksikuid hunte. Praktiliselt on valikulist laskmist raske teostada. Ei kujuta ette olukorda - aetakse 80 meest kokku ja ei lasta ajust välja jooksnud looma ära, kuna oli nö vale hunt.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    17.03.2018 15:40
    Jussike-sussike , kes kömmutas , keda sa siin kasitsed ?
    17.03.2018 19:00
    Kes lasi?
    19.03.2018 03:54
    Aga kujuta ette ikka küll - just juhtlooma laskmine toob tagajärjeks rünnakud koduloomadele. See selle artikli sõnum oligi. Et enne mõtle, siis tegutse. Tark Mees peaks suutma oma jahitungi ikka ohjata, eriti veel, kui neid Mehi lausa 80 on koos ning laskma juhtlooma vabaks. Vastasel juhul te ise loote ju oma vale teoga need samad tagajärjed, mille vastu hiljem võitlete. Looduse tasakaal eelkõige (loe ridade vahelt: inimene on ka osa loodusest, üks mõjutab teist jne). Lugedes kommentaare, siis aru ma’i saa, kuidas mõni mees aru ei saa :))
16.03.2018 10:28
Mis juttu sa puhuks, kui just sinu lambakarjast tõmmatakse ühekorraga kümmekond maha, murtakse vasikaid, laste sõber-koer kaob hundi kõhtu. Veel hullem, kui tuleb juhtum, kus sinu laps võib hukkuda nende nii nunnude hundude läbi. Vasta!
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    19.03.2018 13:38
    Siin ongi praegu nii,et ühed räägivad asju nii nagu on teised jälle lärmavad niisama.Tervet Eestit vaadates pole hundipopulatsioonil häda midagi.Paar püüab edukalt ka metskitsi.Ka on üksikule hundile see jõukohane kui ta tahab.See kui hunt külavahel koerajahti peab on muidugi kurjast.Need kes siin kisavad võiksid ennast korraks karjakasvataja või külaelaniku rolli sättida.Jutt käib praegu ainult paarist kolmest hundist!Neid konkreetseid isendeid ei muuda niikuinii miski enam.Kirjutise autor võiks ikka uurida kas kogu Eestis on hundiga lood nii nagu väidab?
    20.03.2018 10:02
    Hunt on tark ja ettevaatlik loom, hoiab inimestest (ja ka nende lastest) eemale. Pole kuulnud, et hunt tuleks kellegi koduaeda lapsi murdma. Lambakarja kaitse on aga omaniku rida. Miks sa koju turvaukse muretsed ja kodust lahkudes ukse lukku keerad? Samamoodi ei maksa ka hundile oma lambaaedikut avatuks jätta. Me kõik võtame hea meelega vastu tasuta saadud väärt kraami.
    24.04.2018 15:06
    Lihtsalt Kertu , tundub mõnda inimest ei huvita loomade elu karvavõrdki. Ei tea mida nad söövad, kuidas elavad, karjas või puu otsas, enamust jahimehi valdab ainult jahikirg, ja jahituristide raha.
16.03.2018 10:32
Väga asjalik kirjatükk,lõpuks ometi! Muidu ainult üks uduajamine käib ja kõmmutatakse valimatult ja kui aus olla pole kellegil mingit arvukuse ülevaadet. Kui jahiloomi vähe siis liigub ka hunt väga suurel territooriumil,nälg ajab liikvele ja nii ei ole mingit garantiid et ühte ja sama karja mitu korda ei loeta erinevatel aladel.
Karjajuhi tapmine on veel omaette teema,tavaline püssiga metsa läinud "Jahimees" vaevalt suudab eristada kes on karja juht või kes noorloom,kõmmutab valimatult seda kes ette jääb .
16.03.2018 10:43
Samasugust kaitsekõnet peeti metsigadele veel mõne aasta eest tagajärg oli katastoof see hundirikkus on sellesama sigade metsafarmi pidamise tagajärg.
Varsti tulevad ka karud karjakaupa külatänavale sest ka nende rikkalik söögibaas sigade näon on kehvemaks jäänud.
    20.03.2018 10:12
    to väikelinna realist: karud esiteks ei liigu karjakaupa. Nad on üsna eraklikud loomad, kes liiguvad üksi, va. emakaru poegadega. Teiseks on ta väga mürapelglik loom, ei tema tule külatänavale. Isegi metsas piisab tema peletamiseks kolistamisest ja kõva hääle tegemisest. Kolmandaks - hahahaa - "rikkalik söögibaas sigade näol". Karude rikkaliku toidubaasi moodustavad valdavalt taimed ja raiped. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, naati, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega. Just nende puudumise tõttu talvel magavadki karud talveund. Ära lahmi, kui midagi ei tea.
16.03.2018 11:08
mina kusagil külas elaks ja mul hundid akna all käivad ja õuekoera ära viivad, siis mina küll nii ei arva!. Siis vajaks ikka mina kaitset. Kui palju kahju tehakse sügisel lambapidajatele, aga noh , seal omanik süüdi, et ei aja ööseks loomi lauta.
16.03.2018 11:08
Aitäh, asjalikule autorile! Ma tean mõnd teistki jahimeest, kelle arusaamine maailmast on kaasaegsete teadmiste ja kogemuste alusel, mitte pime punamütsikesejutu tasemel vaen. Kõik on õige - noored loomad on uudishimulikumad ja riskialtimad, eks sellepärast neid ka kõige rohkem hukka saab, samas on noored hundid ka kõige tõhusamad kütid - seda ikka oma karjas tegutsedes. Hundikari on aga võrreldav vanade eestlaste suurperega, kus igal oma ülesanne ja kesksel kohal vanematepaar. Üks tähelepanek maailma hundiuurijatelt veel - kui hundikutsikad kaotavad noorloomadena oma ema ja nad kasvavad omapäi, siis võib alata nende jooksuaeg nooremana kui koos karjas perena kasvavatel noortel huntidel (normaalses karjas kasvavatel huntidel enne aastaseks saamist jooksuaega ei tule, kuid üksi kasvanutel võib esimene olla juba nende esimesel talvel). Seega saavad sellised veel arengujärgus noorloomad oma karja luua, kuigi on ise alles nö.küpsemata. Ka see võimaldab probleemide tekkimist. Arvestades hundi elukorraldust on hundijahi korraldamine vägagi keerukas, et jahiga ei tekiks oluliselt suuremaid probleeme varasemast. Kärntõbe põhjustab sügelislest, enamasti liigiomane, antud juhul jutuks siis koerlaste sügelislest (Sarcoptes scabiei canis). Yellowstone\'is on hunte, kes on sellest parasiidist ise paranenud. Meil on kombeks süüdistada lesta levikus marutaudivaktsineerimist ja selle ränga ravimatu haiguse kadumist, kuigi paljudes maades esinevad kõrvuti nii marutõbi kui ka sügelislest ja Eestis hakkas see vohama enne marutauditõrjet, kui jahimeestel kadus huvi varem hinnatud nahkade pärast kährikkoera ja rebase küttimise vastu ning nende populatsioonid said rahus vohama hakata. Need parasiidid on olnud olemas ilmselt juba enne inimese kahel jala kõndima hakkamist. Hunt ei taastooda end ligilähedaseltki nii kiiresti kui teised meie looduse koerlased, enamus kevadisi kutsikaid uut kevadet ei näe. htt p:/ /mts tandard. com/news/local/study-wolves-in-big-pac ks-more-likely-to-survive-mange/article _51b22f1a-a961-58b7-8138-25227200a88c.h t ml (link sobimatu ja seega tühikutega)
    16.03.2018 13:58
    "Tark" ja elukauge jutt. See tuli nüüd küll miniteeriumi peamajast.
    18.03.2018 11:17
    ei ole mingi ministeeriumiga seotud, lihtsalt see elukas on huvitav ja teaduse areng toob väga palju põnevat ka selles valdkonnas. Üks üsna hiljutine kokkuvõte ühest spetsiifilisemast uuringust: ht tp:/ /quetico superior. org/bl og/uncovering-the-secret-lives-of-wolv es#.Wq4rb5cuCUm (taas tühikutega link) Ja mõtleme, kuidas meil on kobras muutunud vägagi paljudes kohtades nuhtluseks. Mida paremini õpitakse tundma tervikpilti, seda suurem on võimalus teha otsuseid targalt ja nii, et nende otsustega suuremas plaanis ei tehta hoopis suuremat kurja. Hallhunt oma elukorraldusega on vägagi keerukas loom, kelle küttimine peab olema oluliselt paremini kavandatud just kütitavate isendite osas (ja ma ei ole jahipidamise vastane pime äärmusroheline).
    24.04.2018 15:12
    To:Tohoh võiks mõne targa inimese juttu ikka kuulda võtta küll, või mõni raamat läbi lugeda huntide elust looduses.
16.03.2018 11:21
Jutt on muidugi õige , aga katsu sa hunte metsas sorteerida , et sina, kärnas,-maha , sina , terve ,-jookse edasi . Mets pole lambaaedik . Hea , kui jahimees üldse oma elueas looduses hunti kohtab .
16.03.2018 11:54
See artikkel on jukekskonnagentuuri ja hundiuurijate tellitud, kirjutatud. See on nii lollilt ühte auku suunatud. Mina olen 50 aastat metsamees ja jahimees ning sellist hundipropagandat närn -kuulen esmakordselt - mida suuremad ja tugevamad ning mida rohkem on hundikarjasid seda parem!!!??? Kelle see parem on, kas teistele metsloomadele, kas lambakasvatajatele, kas koeraomanikele??? Senikaua kui hundikaitsjad ja uurijad ei hakka omast taskust huntide tekitatud kahjusid kinni maksma, vaid seda teeb riik maksumaksja ühiskassast, seni jätkub see tobe hundipropaganda. Hoitku jumal selle eest, et mõni inimene (laps) hundi ohvriks ei lange - siis enam selliseid artikleid ei kirjutata!!! Ma ei ütle, et hunte ei peaks üldse olema, ka neil on looduses oma roll ja koht. Kuid Eesti tingimustes peaks nende arvukus olema minimaalne.
    16.03.2018 17:35
    Sina vist oledki see jahimees, kes karjajuhi maha tõmbaks. Ikkagi suurem trofee.
    24.04.2018 15:23
    Igaüks peab enda vara kaitsma. Aru ma ei saa, tänapäeval on neid võimalusi sadu. Ma ei pane oma rahakotti ju pargipingile, ei jäta oma autot lukust lahti, miks me oma lambakarja siis valveta jätame? Pole see mingi tellitud jutt ja üldse oleme loodusest väga kaugele läinud, loodus, loomad, elukkeskond ei kõneta meid. Tegelikult on see väga kurb, kaudselt kannatame ka meie, inimesed sellepärast. Kui see teadmine kunagi meie kõigini jõuab, võib olla juba hilja. :(
16.03.2018 11:58
ainult tina vajab
16.03.2018 12:34
Mulle jäi ikkagi segaseks, kuidas peaks toimuma nõupidamine, et jahi ajal otsustada kas konkreetset hunti lasta või mitte.
Kas sobib telefonikõne Peep Männiliga või teeks laiapõhjaliseme telekonverentsi ja kaasaks ka kodanikuaktiviste ja loomakaitsjaid?
16.03.2018 12:34
Neid elukaid on ikka liiga palju, et üldse seal midagi sortida. Kavalamad jäävad nagunii ellu. Aitab sellest hundikaitse halast! Šaakali poputamise viljad on ukseees, aga ametnikud oma tagumiku ei liiguta. Ise tahame tehnoloogiriik olla ja hundid närivad linnapeal koerad surnuks.
    19.03.2018 10:32
    Tehnoloogiariik??? Et see tähendab, et kõmmutame aga kõik isendid metsas surnuks ja raiume metsad ka lagedaks ja siis istume kõik uhkusega rõõmsalt edasi oma tehnoloogiriigis?
    24.04.2018 15:41
    Jahi ajal ei peeta mingeid konverentse, kuid miks mitte karja juhid näiteks raadiosaatjatega varustada. ja teha lõpuks kindlaks palju neid hundikarju siin siis pesitseb. Mis see siis ära ei ole 200 hunti jälgida nende tegemistes. Maailmas ju kasutatakse selliseid raadiosaatjaid. Või ongi parem kui saame metsikult oma jahikirge taltsutada? Ehh võib olla on see tõesti ulme mis välja pakkusin. :) Kuid koolituse loomade tuvastamiseks, kas nad on haiged, vigased noored, vanad, võiks ikka selgeks saada küll, veidi rohkem jälgida neid enne kui jahti pidama hakata, kui neid on nii palju , lausa karjadena looduses, karjamaal ja maja taga, metsas, pole see ju raske.
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega