Ta lisas, et sookurgedele on omane dünaamiline rändeteede võrgustik, mis toimib läbi omavaheliste infokontaktide ja muutub nii liigisiseselt kui ka -väliselt elupaiga ja kliimamuutuste mõjul. „Meie senised uuringud näitavad, et Eestis pesitsevad sookured rändavad talvituma nii edelasse ehk Hispaaniasse, lõunasse ehk Põhja-Aafrikasse kui ka kagu suunas ehk Etioopiasse. Lääne-Eesti sookured rändavad valdavalt Hispaaniasse ning Ida-Eesti kured Põhja- ja Kirde-Aafrikasse, mis viitab primaarsuuna mõjule. Samas on mitmed kured oma elu ajal kasutanud ka erinevaid rändeteid, mis omakorda kinnitab sookure rändekäitumise suurt mitmekesisust ja lindude kohanemisvõimet,“ rääkis Leito.

Sookure jalale paigaldatav saatja kaalub 22 grammi ja salvestab hulgaliselt erinevaid andmeid. Sama tüüpi saatjaga märgistati eelmise aasta suvel esmakordselt ka kuulus sookurg Ahja 5. 2013. aasta suvel märgistati sookurg Savimäe ja eelmisel suvel kured Mati ja Ivar. Kokku on Eestis alates 1997. aastast märgistatud raadiosaatjaga 37 ja satelliitsaatjaga 35 sookurge.

Hetkel on Leito sõnul elus üksteist Eestis satelliitsaatjaga varustatud sookurge, kellest kaheksa sel suvel märgistatud kurepoega on veel kodumaal. Kurg Mati veedab suve kodusaarel Saaremaal, Ivar sünnikoha lähistel Jõgevamaal ja Ahja 5 Lõuna-Ukrainas Krimmi poolsaare kaelal, sünnikohast ligi 1500 km kaugusel.

Sookurgede rännet on võimalik jälgida internetis. Sel suvel märgistatud sookurgede info kantakse kaardile septembris, kui sookurgede sügisrände periood on alanud.