Kas sina tead, kui kiiresti lumi sulab?



Jõuluilm Tartus
Foto: Argo Ingver

Uue aasta esimene hommik pakkus mitmel pool Eestis imeilusat talvist vaatepilti - öösel oli lumi maha sadanud. Nüüd on aga maa taas must mis must, näitab Riigi Ilmateenistuse lumekaart.

Kui kiiresti lumi sulab? Ja mis imeasi see lumi üldse on, et nii ruttu olematuks muutuda saab? Riigi Ilmateenistus teab ja selgitab Maalehe vahendusel sullegi.

Lumeks nimetatakse tahkeid sademeid, mis koosnevad jääkristallidest või nende kogumitest – helvestest. Lumi tekib pilvedes ning talvel ei lase külm õhk peamiselt atmosfääri frontidel tekkivatest pilvedest alla langevaid jääkristalle ja lumehelbeid sulada ning need jõuavad maapinnani.

Lumesadude tagajärjel tekib maapinnale lumekiht, mida nimetatakse lumikatteks. Eesti asub piirkonnas, kus lumikate võib väikesel territooriumil olla väga erinev ning erineda aastati suurel määral. Erinevused on eriti suured Lääne-Eesti merelise ja Ida-Eesti kontinentaalse kliimavaldkonna vahel. Kõige varem tekib püsiv lumikate Haanja, seejärel Otepää ja Pandivere kõrgustikul ja Kirde-Eestis, keskmiselt detsembri esimesel dekaadil.

Üks olulisemaid lume omadusi on tihedus. Lume sees on jääkristallide vahel palju õhku, mistõttu lume tihedus on nii vee kui ka jää tihedusest tunduvalt väiksem. Lörtsina sadanud lume tihedus on märgatavalt suurem kui külma ilmaga sadanud lumel.

Seotud lood:

Lume veevaru all mõeldakse veekihi paksust millimeetrites, mis tekiks horisontaalsele ja vett mitteläbilaskvale aluspinnale siis, kui selle kohal asuv lumi täielikult sulaks. Lume veevaru arvutatakse lumekihi paksuse ja tiheduse korrutisena.

Meie aladel on lume sulamise peamiseks põhjuseks soojad õhuvoolud. Nende toimel sulab kevadel üle poole lumest, päikesekiirgus sulatab umbes kolmandiku.

Vihmade tagajärjel sulab lund vähem, sest soojushulk, mis antakse vihmaveelt lumele, on väike. Kui aga vihmavee temperatuur on kõrge ja vihma sajab koos tugeva sooja tuulega, on vihma lund sulatav mõju märgatav.

Lume sulamisel võib sinna koguneda vett. Kui vedela vee kogus sulavas lumes ületab kaaluliselt 3-20 %, ei suuda lumi enam vett kinni hoida ja see hakkab voolama.

Kui kiiresti lumi sulab? Lume sulamise mudelid näitavad, et ööpäevas võib sulada lumekogus, mis on võrdväärne 5-8 cm paksuse veekihiga. Märja lume korral vastab see umbes 20 cm paksusele lumele.

Siiski on soojale kevadele tüüpiline, et sulavett tekib ööpäevas 2-3 cm, s.t. sulab 5-8 cm lund. Sooja kevade korral kulub lume sulamisele ainult 2-5 päeva, lumerohke külma talve järel võib see aga kesta 40-60 päeva.

Valdaval osal Eesti territooriumist lõpeb lume sulamine enamasti märtsi lõpul või aprilli esimestel päevadel. Lumerohkel talvel laguneb püsiv lumikate aprilli teisel poolel, kõrgustikel ja Põhja-Eestis isegi mai algul.

MILLINE ILM MEID LÄHIPÄEVIL EES OOTAB?
  • Kolmapäeval (3.01.) madalrõhkkond eemaldub ja veidi mõjusamaks saab idapoolne kõrgrõhuala. Siin-seal on sajuhooge lörtsi ja vihmana, sisemaal kohati ka lumena. Tuul puhub lõunakaarest, öö hakul on veel puhanguid 15 m/s, seejärel jääb nõrgemaks. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel -1..+2, meremõjuga rannikul kuni +4°C.
  • Neljapäeval (4.01.) liigub uus madalrõhkkond Taani väinade kohalt Läänemerele ja laieneb kirdeservaga üle Eesti. Mõnes kohas sajab vihma ja lörtsi, öösel sisemaal kohati ka lund. Ida- ja kagutuul tugevneb puhanguti 12, rannikul 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel -1..+3, päeval +1..+4°C.
  • Reedel (5.01.) liigub madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole ja selle idaserva mööda liigub Eesti kohale sajupilvi ühes lörtsi ja vihmaga. Puhub tugev kagutuul, puhanguid on 12, rannikul 15, saartel kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0..+4°C.
  • Laupäeval (6.01.) nihkub madalrõhkkond piki Botnia lahte aeglaselt põhja poole ja selle serva mööda lisandub edelavoolus meile niiskust. Aeg-ajalt sajab vihma ja lörtsi, õhtu poole kohati ka lund. Tuul on ikka võrdlemisi tugev, puhub öösel lõunast, päevaks pöördub edelasse ja läände. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0..+2°C, õhtupoolikul langeb.
  • Pühapäeval (7.01.) kaugeneb madalrõhkkond Lapimaale, selle järel pöördub õhuvool loodesse ning algab külmema õhu sissetung. Kohati sajab lund. Tuul pöördub järk-järgult läände ja loodesse ning tugevneb päeval puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0..-3, meretuulega rannikul jääb üle 0°C.
  • Esmaspäeval (8.01.) tugevneb kõrgrõhkkonna mõju ja ilm on suurema sajuta. Vaid tuulepealsel rannikul on kohatiste lumehoogude võimalus. Tuul nõrgeneb ning puhub loodest ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel -2..-7, päeval 0..-3°C, meremõjuga rannikul on ööpäevaringselt kuni +2°C.
  • Teisipäeval (9.01.) katab Eestit kõrgrõhkkonna serv. Suuremat sadu ei tule, kuid rannikul üksikud kerged lumehood siiski välistatud pole. Tuul puhub valdavalt loodest ja päeva peale veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel -2..-7, päeval 0..-3°C, meremõjuga rannikul on ööpäevaringselt kuni +2°C.

Allikas: Riigi Ilmateenistus
Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Unistuste ajalooõpik, mida sul kooliajal ei olnud! Kõige suurem EV100 raamat vaid 15,90 €. Telli ette SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare