Kas sina tead, kui kiiresti lumi sulab?
Uue aasta esimene hommik pakkus mitmel pool Eestis imeilusat talvist vaatepilti - öösel oli lumi maha sadanud. Nüüd on aga maa taas must mis must, näitab Riigi Ilmateenistuse lumekaart.
Kui kiiresti lumi sulab? Ja mis imeasi see lumi üldse on, et nii ruttu olematuks muutuda saab? Riigi Ilmateenistus teab ja selgitab Maalehe vahendusel sullegi.
Lumeks nimetatakse tahkeid sademeid, mis koosnevad jääkristallidest või nende kogumitest – helvestest. Lumi tekib pilvedes ning talvel ei lase külm õhk peamiselt atmosfääri frontidel tekkivatest pilvedest alla langevaid jääkristalle ja lumehelbeid sulada ning need jõuavad maapinnani.
Lumesadude tagajärjel tekib maapinnale lumekiht, mida nimetatakse lumikatteks. Eesti asub piirkonnas, kus lumikate võib väikesel territooriumil olla väga erinev ning erineda aastati suurel määral. Erinevused on eriti suured Lääne-Eesti merelise ja Ida-Eesti kontinentaalse kliimavaldkonna vahel. Kõige varem tekib püsiv lumikate Haanja, seejärel Otepää ja Pandivere kõrgustikul ja Kirde-Eestis, keskmiselt detsembri esimesel dekaadil.
Üks olulisemaid lume omadusi on tihedus. Lume sees on jääkristallide vahel palju õhku, mistõttu lume tihedus on nii vee kui ka jää tihedusest tunduvalt väiksem. Lörtsina sadanud lume tihedus on märgatavalt suurem kui külma ilmaga sadanud lumel.
Lume veevaru all mõeldakse veekihi paksust millimeetrites, mis tekiks horisontaalsele ja vett mitteläbilaskvale aluspinnale siis, kui selle kohal asuv lumi täielikult sulaks. Lume veevaru arvutatakse lumekihi paksuse ja tiheduse korrutisena.
Meie aladel on lume sulamise peamiseks põhjuseks soojad õhuvoolud. Nende toimel sulab kevadel üle poole lumest, päikesekiirgus sulatab umbes kolmandiku.
Vihmade tagajärjel sulab lund vähem, sest soojushulk, mis antakse vihmaveelt lumele, on väike. Kui aga vihmavee temperatuur on kõrge ja vihma sajab koos tugeva sooja tuulega, on vihma lund sulatav mõju märgatav.
Lume sulamisel võib sinna koguneda vett. Kui vedela vee kogus sulavas lumes ületab kaaluliselt 3-20 %, ei suuda lumi enam vett kinni hoida ja see hakkab voolama.
Kui kiiresti lumi sulab? Lume sulamise mudelid näitavad, et ööpäevas võib sulada lumekogus, mis on võrdväärne 5-8 cm paksuse veekihiga. Märja lume korral vastab see umbes 20 cm paksusele lumele.
Siiski on soojale kevadele tüüpiline, et sulavett tekib ööpäevas 2-3 cm, s.t. sulab 5-8 cm lund. Sooja kevade korral kulub lume sulamisele ainult 2-5 päeva, lumerohke külma talve järel võib see aga kesta 40-60 päeva.