Keskkonnaamet julgustab: maaomanikud, kaevake üksikud karuputke taimed ise välja

 (4)

Sosnovski karuputk.
Karuputk.Foto: Andres Putting

Iga kodanik, kelle kinnistul või naabruses kasvab ohtlik võõrliik karuputk, saab kaasa aidata kodumaiseid liike ohustava ja kiirelt leviva putke tõrjele.

Kätte on jõudnud karuputke ohtlike võõrliikide õitsemisaeg, mistõttu taimi võib juba kaugelt märgata. Keskkonnaamet saab pidevalt teateid nii uutest kui ka juba teadaolevatest leiukohtadest. Kuna riiklikusse tõrjesse ei jõua tänavu enam uusi alasid lisada, on väga tervitatav maaomanike panus meie kodumaiseid liike ohustava ja kiirelt leviva karuputke väljakaevamisel.

„Eesti on meie ühine kodu ja nii eraisikute kui ka kohalike omavalitsuste ühised pingutused karuputke levikukollete hävitamisel on äärmiselt olulised, et vähendada selle tigeda tulnuka edasist levikut. Üksiku taime väljakaevamisel ja õisiku korralikul hävitamisel ei pruugi sinna edaspidi enam uut putke kasvada ning lisaks pidurdame nii ohtliku võõrliigi edasist levikut," lausus Eike Vunk, keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Kõige kindlam viis taime hävitamiseks on selle peajuure väljakaevamine (õitsvatel taimedel ulatub juur enamasti labida sügavuseni). Kui pinnas võimaldab, on kaevamine jõukohane igale täisealisele ja tervele inimesele. Eelnevalt tuleb taime küljest maha lüüa suuremad lehed ja õievarred ning visata need kaugemale, seejärel tuleb peaõisik koos varrega langetada madalalt labidaga läbi lüües. Seemnetega või seemnealgetega õisikud tuleb põletada.

Seotud lood:

„Kindlasti ei tohi välja kaevatud terveid taimi ja seemnetega õisikuid visata silma alt eemale võssa või kraavi, sest nii valmivad seemned edasi ja taim levib veel kaugemale. Väga oluline on vältida ka karuputke seemnete maha varisemist üksikute taimedega leiukohtades. Üksik taim võib olla sattunud tee äärde juhuslikult, ent seemnete varisedes hakkab putke kasvupaik laienema jõudsalt," selgitas Vunk. Kui ise taime kaevata ei jõua, võiks vähemalt taime maapinnal kasvava osa maha raiuda ja õisikud põletada.

Kui taim jõuabki endal ädalaõisikud kasvatada, on valmivate seemnete hulk siiski oluliselt väiksem. Kevadel, kui putkel veel suuri lehti ja pikki varsi pole, on taimi füüsiliselt lihtsam koos juurega välja kaevata, seega vajadusel võib pärast õisikute põletamist jätta taime kaevamise kevadeks.

Hiid- ja Sosnovski karuputke taime mahlaga kokku puutunud nahal võib tekkida hiljem päikese käes viibides tugev põletus, mistõttu tõrjetööle asudes tuleks kanda pikki riideid, kummikuid, kindaid, võimalusel ka kaitseprille ja tegutseda ettevaatlikult. Karuputke võõrliikide tõrjega seotud küsimustes annavad infot Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistid.

Juhendi karuputke väljakaevamiseks leiate SIIT.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare