Keskkonnaministeerium põhjavee kaitsmise auditist: Riigikontroll pole arvesse võtnud 2016. aastal tehtud muudatusi



Tuhala
Inimese tekitatava reostuse suhtes on kõige tundlikumad karstialad, kus maapinnalt tulenev reostus jõuab kiiresti põhjavette. Tuhala nõiakaev on samuti karstinähtus.Foto: Siim Lõvi

Riigikontrolli täna avaldatud audit „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“ märgib, et hoolimata seatud piirangutest ja toetustest, suureneb põhjavee saastumine väetistest pärit nitraatidega ning põhjavette jõuavad ka taimekaitsevahendite jäägid.

Riigikontroll rõhutab, et nitraadiprobleem ei ole terav kogu riigis, vaid üksnes kaitsmata põhjaveega aladel.

Maaeluministeeriumi hinnangul ei ole tõenäoline, et väetisi kasutataks ülemäära palju, sest Eestis pannakse seda põldudele tunduvalt vähem kui ELis keskmiselt, ning kuna väetised on kallid, on ka põllumeeste huvi kasutada neid proportsioonis saagikusega.

Põllumajandustootmisest tulenev pinna- ja põhjaveereostust on suureks probleemiks eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel.

Riigikontrolliga nõustub aga keskkonnaministeerium, kes teatab, et „põllumajandustootmisest tulenev pinna- ja põhjaveereostust on suureks probleemiks eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel, kus iga-aastased seiretulemused näitavad nitraatide kasvu põhjavees.“

„Küll aga ei ole Riigikontroll meie hinnangul oma auditis võtnud arvesse 2016. aastal tehtud muudatusi, mille eesmärk oligi viia Eesti õigusesse sisse tasakaalustatud väetamise põhimõtted ja seada täiendavaid veekaitse nõudeid põllumajanduse mõju vähendamiseks veekeskkonnale.

Seotud lood:

Osa muudatustest on üleminekuajaga ning jõustuvad alles järgmisel aastal, sestap on praegu ennatlik taas hakata seaduseid muutma kui me pole veel näinud, kas tehtud muudatused on piisavad,“ kirjutab keskkonnaministeerium pressiteates.

Riigikontroll tõi oma auditis välja, et põhjavee seire ja uuringud ei ole seni andnud head ülevaadet sellest, kui suur on koormusallikate põhjustatud mõju. Keskkonnaministeerium kinnitab, et seirevõrk on täna täiesti olemas ja toimib. Selle loomisel on lähtunud põhimõttest, et seirevõrgu tihedus oleks suurem kõrge inimtegevuse mõjuga piirkondades, nagu nt Tallinnas ja Ida-Virumaal.

„Kuid eks alati saab asju sh seiret paremini teha. Põhjavee seire edasi arendamiseks on meil kavas ka uuring, millega vaadatakse kriitiliselt üle kogu seirevõrk. Väga mahukas uuring peab valmima 2019. aastal,“ tõdeb keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.

Inimese tekitatava reostuse suhtes on kõige tundlikumad karstialad, kus maapinnalt tulenev reostus jõuab kiiresti põhjavette.

Sajaprotsendilist ühiskanalisatsiooniga kaetust ei suudeta Eestis kunagi saavutada ja see polegi eesmärk.

Keskkonnaministeerium jagab Riigikontrolli muret selle kohta, et paljude Eesti alade kohta puudub info kas ja kuidas seal reovett kogutakse, jagab ka keskkonnaministeerium.

„Eestis on veel piirkondi, kus ei ole jõutud kanalisatsiooni välja ehitada või reovee kokku kogumine ei vasta nõutud tasemele. Seega on vaja teha lisainvesteeringuid ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks või nõuetekohaste kogumismahutite paigaldamiseks,“ teatab ministeerium.

Selge on see, et sajaprotsendilist ühiskanalisatsiooniga kaetust ei suudeta Eestis kunagi saavutada ja see polegi eesmärk. „Nii mõnedki majapidamised ja talud asuvad sellistes kohtades, kuhu tuleks ühiskanalisatsiooni majja viimiseks kilomeetrite viisi torustikku rajada ja see ei ole lihtsalt mõistlik. Küll aga on sellistes kohtades oluline, et reovesi kogutakse kokku ja käideldakse nõuetekohaselt,“ võib lugeda keskkonnaministeeriumi pressiteatest.

Riigikontroll teeb oma auditis ettepaneku analüüsida tagatisraha süsteemi vajadust kindlustamaks, et pärast kaevandamise lõppemist oleks kõigile kaevandamisest mõjutatud majapidamistele kättesaadav puhas joogivesi. Selline uuring, mille alusel saaks tagatisraha süsteemi välja töötada, on keskkonnaministeeriumil töös ning valmib 2018. aasta mais. „Pärast seda saab kavandada täpsemaid tegevusi, kuidas tulevikus tagada põhjaveele tekitatud kahju likvideerimine,“ on ministeerium kindel.

MAAELUMINISTEERIUM: Piirkondlik veekaitse toetus aitab põhjavee kvaliteeti säilitada
Maaeluministeerium on saatnud kooskõlastusringile piirkondliku veekaitse toetuse määruse eelnõu, mille eesmärk on nitraaditundlikul alal (NTA) põhjavee kvaliteedi säilitamine. Toetusega soovitakse vähendada põllumajandusmaadelt toitainete leostumist ning põhjavette uhtumist.

Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Merle Saaliste sõnul on parimaks leostumise vähendamise meetmeks põldude hoidmine põllumajanduskultuuriga, sealhulgas talvise taimkattega kaetult ning kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel aktiivse harimise vähendamine maa rohumaana hoidmise kaudu. „Alates 2018. aastast on võimalik taotleda nendeks tegevusteks toetust,“ lisas Saaliste.

Piirkondliku veekaitse toetusega kompenseeritakse maa talvise taimkatte all hoidmisega kaasnevaid kulusid 7 euro ulatuses ja maa kohustuseperioodi jooksul rohumaa all hoidmisega kaasnevaid kulusid 70–130 euro ulatuses hektari kohta aastas. Piirkondliku veekaitse toetuse saamiseks peab taotlejal olema keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) kohustus.

Piirkondliku veekaitse toetus on üks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 põllumajanduslikest keskkonnatoetustest, mis suunab NTA põllumajandustootjaid keskkonnahoiule senisest veelgi enam panustama. Pandivere NTA piirkond asub Pandivere kõrgustikul ning on väga allikarohke ja sealt saavad alguse mitu suurt Eesti jõge. Adavere-Põltsamaa NTA piirkond jääb Kesk-Eesti tasandikule ning on oluline vee transiit- ja väljumisala. Pinnakate on NTAl väga õhuke, aluspõhi sageli väga lõheline (karstiala) ning põhjavesi on seetõttu kohati kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Ühtlasi on tegemist põhjavee kujunemise alaga. Samas on nendes piirkondades viljakad mullad ning põllumajandusmaa pindala ja põllumajandusloomade arv on Eesti keskmisest suurem.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare