Keskkonnapäev PÕXIT-ist | Eesti Energia ei poolda põlevkivi kasutamise lõpetamist vaid puhtamat tootmist

 (3)
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter
Eesti Energia juhatuse esimees Hando SutterFoto: Rauno Volmar

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et tema pole täpselt aru saanud, mida see PÕXIT sisuliselt tähendab ning talle tundub, et paljuski sellega seotud loosungitest on ebareaalsed.

Küll aga leiab ta, et on reaalne vajadus energeetikat, sh põlevkivienergeetikat järjest puhtamaks muuta, seda näitavad arengud maailmas, sh ka Eesti energiaettevõtte edenemine. Ning seda teeb energiaettevõte ka ilma PÕXITita, rakendades energia suurtootmist, mille koosseisu kuulub ikkagi ka põlevkivienergeetika.

Täna toimub Kohtla-Järvel Eesti Energia keskkonnapäev, mille seekordne põhiteema on PÕXIT, ehk kuidas edasi – kas põlevkiviga või põlevkivita.

Päev koosneb kolmest diskussioonivoorust ja Maaleht hoiab oma lugejaid kursis Kohtla-Järve kultuurikeskuses toimuvaga.

PÕXITi all peavad keskkonnakaitsjad silmas energiatootmist nii, et selleks põlevkivi enam ei kasutataks.

„Eesti Energia tuleviku arenguedu võti peitub keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamises ja taastuvenergia rakendamises,” kinnitas Sutter. „Tuleviku edu tagab see, kui oleme lähedal kliendile ning meil peab olema väga selge plaan, kuidas oma tootmist tulevikus üha puhtamaks saada, siis me oleme kestvad. Ja sellest lähtub ka Eesti Energia lähema viie aasta strateegia.”

Seotud lood:

Globaalselt on kokku lepitud, et süsinikdioksiidi (CO2) emissioon peab vähenema. Sutter tunnistas, et arenenud maades on seda saavutatud, ent paraku nullib selle saavutuse ära Hiina ja arengumaade kasvuhoonegaaside emissiooni jätkuv kasv ning siiani kokkulepitud lahendused seda kasvu ei pidurda.

Mis Eesti Energia arenguid puudutab, siis aastal 2022 on vastu turuhinda võimalik investeerida ainult maismaa tuuleparkide rajamisse ja Enefit280 õli ja elektri koostootmisse. Kõigi teiste energialiikide kasutamisest saadav elektri hind ei kata investeeringute kulusid ja neid tuleb moel või teisel toetada, leiab Sutter.

Kiiresti areneb salvestite tehnoloogia avardab võimalusi elektri mikrotootmiseks. Selles valdkonnas on ka Hando Sutteri arvates suur potentsiaal.

„Meie ambitsioon on pakkuda klientidele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ja toota ka ise energiat üha keskkonnasõbralikumalt,” kirjeldab Sutter. „Viie aastaga peaks meie klientide arv Läänemere ümbruses kahekordistuma, jõudes miljoni kliendini.”

Üldse on Eestis ametlikult umbes 1300 energiatootjat, kusjuures Eesti on üks väheseid riike Euroopas, mis 2020. aastaks seatud taastuvenergia tootmise eesmärgi täitnud, mis avab võimaluse statistikakaubanduse kaudu riigile raha teenida.

Eesti Energia tootmisportfellis peaks aastaks 2022 40% moodustama taastuvatest allikatest saadud energia, praegu on see umbes 15%. Põlevkivitööstus peab arenema tänapäevaseks suurenergeetikaks, kus tootmine on küll suuremahuline, aga ei põhine ainult põlevkivil ning kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Samas soovib energiahiid jääda kliendile n-ö lähedale, pakkuda talle teenuseid energiatõhususeks, tagada elektriautodele toimiv laadimisvõrk.

Üks uuenduslik tehnoloogia puudutab vanarehvidest kütteõli tootmist. Hando Sutter loodab, et järgmisel aastal see tehnoloogia ka tootmisse juurutatakse.

„Kui me seda teeme, siis ma julgen küll lubada, et õige pea on Tartus Raadil praegu kõrguvad vanarehvide hunnikud sealt koristatud,” ütles ta. „Kuupäeva ma ei julge siiski veel öelda, sest kõik ei olene meist.”

Taastuvenergia toodangu mitmekordistamisele annab tõhusa panuse taastuvenergiafirma Nelja Energia liitumine Eesti Energia allüksusega Enefit Green, samuti lähinädalatel ametlikult avatav Auvere elektrijaam, mille energeetiliseks efektiivsuseks on saavutatud 41%, Enefit280 tehnoloogia aga võimaldab energiat toota juba 80% ulatuva kasuteguriga. Meenutuseks ja võrdluseks – Narva elektrijaamade kasutegur oli 1980ndatel aastatel umbes 23%.

„Meie strateegia näeb ette, et Eesti Energia süsinikdioksiidi emissioon moodustab 2050. aastal vaid 20% sellest, mis see oli 1990. aastal, kusjuures energia tootmiseks kasutame ka siis ikka märkimisväärsel hulgal põlevkivi,” rääkis Sutter. „Samas kuuluvad energia suurtootmisse ka uute tuule- ja päikeseparkide arendusprojektid. Näiteks Liivi lahe tuulepark jt.”

Olgu öeldud, et kui 1990. aastal paiskasid Eesti Energia elektrijaamad keskkonda 20 mln t CO2, siis aastal 2015 oli see kahanenud kümne miljoni tonnini.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare