Kuidas Sahara kõrbe tolm Eesti kohale jõudis ja kas see oli inimestele ohtlik?

 (43)
Kui päev sai otsa
Kui päev sai otsa.Foto: Andres Putting

Eile oli suur osa päevast nagu jaaniöö – päris pime polnud, aga valge ka mitte. Taevas oli kohati tumehall, vahel punakates toonides. Mitmel pool Eestis märgati, et taevast sadanud vesi oli tume nagu tökat.

Ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak rääkis eile Delfile, et tume vihmavesi on suure tõenäosusega tingitud Sahara tolmust ja Portugali põlengute tahmast, mille kandis Eestisse madalad ja tihedad pilved toonud orkaan Ophelia. Kas tolm oli tervisele ohtlik?

Keskkonnauuringute keskuse osakonnajuhataja Erik Teinemaa ütles täna hommikul Reisiportaalile, et Saharast pärit tolmuosakesed olid kõrgemates õhukihtides ja maapealseid õhuseirejaamasid ei mõjutanud.

Seega mõõtejaamad ei täheldanud olulist peente osakeste taseme suurenemist ning Sahara tolm inimeste kopsudesse ei oleks tohtinud jõuda.

Seotud lood:

“Õhtusel ajal olid taustajaamades PM2.5 (peente osakeste) tasemed vähesel määral kõrgemad kui tavaliselt. Mitte ohtlikul tasemel, lihtsalt kerge tõus,” märkis ta. Peente osakeste (PM 2,5) tase alates 13. oktoobrist. Eilsest on näha taseme tõus, aga see ei ole nii suur, et ohustaks inimese tervist.
Graafik: Peente osakeste (PM 2,5) tase alates 13. oktoobrist. Eilsest on näha taseme tõus, aga see ei ole nii suur, et ohustaks inimese tervist.

Samuti aitas õhukvaliteeti hoida vihm, mis õhust tolmu kinni püüdis. Sellest ka nn must vihm, mis mitmel pool maha sadas.

„Inimestele kindlasti ohtu ei olnud,“ sõnas Teinemaa.

Orkaanid viivad Sahara tolmu üle Atlandi

See, et Sahara kõrbe tolm jõuab Eestisse, on erakordne, aga see, et liiv sealt õhku tõuseb ja isegi teisele kontinendile jõuab, on levinud nähtus.

Orkaanid kannavad tolmu tihtipeale üle Atlandi ookeani. Tolm rändab Lõuna-Ameerikasse ja Kariibi mere saartele õhukihis, mis on 1500-4500 meetri kõrgusel merepinnast.

2010. aastal uuriti Londoni ülikoolis Amazonase vihmametsadesse jõudva Lõuna-Sahara liiva mõju. Selgus, et liiv on metsale väetis. Sellest kirjutas toona Postimees.

Teadlased uurisid liiva Tšaadis Sahara kõrbe äärealal Bodélé nõos. Seda nõgu peetakse maailma liivatolmu keskuseks ja sealt üles kerkivad liivapilved liiguvad kaugele teisele poole maakera.

Professor Charlie Bristow uurimisrühm tegi 2005. aastal kindlaks, et umbes 20 protsenti selle piirkonna liivast jõuab Amazonasesse.

2010. aastal uuriti aga Bodélé nõo liivas sisalduvate toitainete hulka. Tulemused näitasid, et selles on palju fosforit ja rauda, mida taimed kasvamiseks vajavad. Toitainete kõrge kontsentratsioon liivas on tingitud sellest, et Bodélé nõos asus kunagi järv ning liivas sisalduvad toitained pärinevad järves elanud organismidest.

Allikas: Reisiportaal

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare