Kutseliste mesinike ühing: püüded õhutada vastasseisu mesinduse ja taimekasvatuse vahel on lühinägelikud ning päevapoliitiliselt motiveeritud
Mesindusteadlased üle maailma on loetlenud suurimate mesilaste hukkumist põhjustavate teguritena mesilaskahjuri Varroa destructor ning tema poolt edasikantavad haigused, mesinike hooldusvead, mesilastele põhjustatava stressi, kliimamuutuse ja sellest johtuva soodsa pinnase nii uutele kui ka vanadele mesilashaigustele ning lõpuks keskkonnareostuse, mis hõlmab mh nii taimekaitsevahendite väärkasutamisest põhjustatud massimürgistusi kui ka nn subletaalset toimet ehk aeglast mürgistumist toidu kaudu.
EKMÜ on seisukohal, et kuigi Eesti on mitmeski mõttes unikaalne koht, ei erine me muust maailmast siiski sedavõrd, et meil need põhjused teistsugused oleksid.
Oleme alates 2014. aastast rääkinud, et Eesti põllumajandusse peavad ära mahtuma, ja mahuvadki, nii taimekasvatus kui ka mesindus. Enamgi veel – need kaks põllumajanduslikku tegevusvaldkonda on üksteist täiendavad. Vastavad võimalused tuleb lihtsalt vastastikku teadvustada ja ära kasutada.
Kui varem oli taimekaitsevahendite väärkasutamise juhtumite puhul probleemiks see, et Eesti ametkonnad kas ei osanud või ei suutnud piisava operatiivsuse ja põhjalikkusega reageerida, siis praeguseks on olukord paljuski muutunud – Põllumajandusamet on teadvustanud oma rolli Eesti tolmeldajate vastu suunatud kuritegude ennetamisel ning väärkasutajate karistamisel. Loomulikult on veel arenguruumi ning võimalusi töö parandamiseks, eriti kohalikul (isikute) tasemel, ning EKMÜ on valmis nõu ja jõuga aitama.
Loodetavasti tagab Maaeluministeerium Põllumajandusametile nii juriidilised kui ka eelarvelised vahendid selle töö jätkamiseks ning arendamiseks.
Peame positiivseks Veterinaar- ja Toiduameti tärganud tahet täita oma seadustest tulenevat rolli mesinduses. Kui on esinenud mesilaste massilise hukkumise juhtumeid, mille lahendus jääb Põllumajandusameti kompetentsist välja, jääb põhjuste väljaselgitamine VTA-le. See ei tohi sinna jääda määramatuks ajaks, sest lahendamata jäänud juhtumid soodustavad väärväidete teket ja levikut.
Eriti oluliseks peame tekkinud koostöösuhet Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga: tõeline nulltolerants taimekaitsevahendite väärkasutamise osas saab kasvada ainult taimekasvatussektori seest ja korralike taimekasvatajate eeskujul. Oleme valmis EPKK-d edaspidigi sellesuunalistes jõupingutustes toetama, sest taimekaitsevahendite väärkasutajad on nii EPKK, EKMÜ kui ka teiste korralike põllumeeste ühised kahjurid.
Peame püüdeid õhutada vastasseisu mesinduse ja taimekasvatuse vahel lühinägelikeks ning päevapoliitiliselt motiveerituteks. Vimmakiskumise asemel peaks vastutustundlik inimene pöörama tähelepanu hoopis tegelemisele ülemaailmselt kõige suuremat mesilaste hukkumist põhjustavatele asjaoludele tervikuna ning taimekasvatuse ja mesinduse ühisosa – tolmeldamisteenuse – arendamisele.
