Loe aiandusliidu ettepanekuid maaeluministrile: kartulisaagiks prognoositakse vaid 1/3 tavapärasest

 (5)
Maaelukomisjoni erakorraliselt istung
Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin, Võrumaa suurim köögiviljakasvataja Mart Timmi ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.Foto: Argo Ingver

„Loodame, et meie ettepanek leiab ministeeriumis mõistmist ja soovi tootjaid keerulises olukorras aidata,“ kirjutab MTÜ Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin maaeluminister Tarmo Tammele ning riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokale.

Lugupeetud härra minister

Pöördun Teie poole, et selgitada aiandustootjate olukorda seoses erakordselt kuuma ja põuase suvega ning teen mõned ettepanekud, mis aitaksid tootjate olukorda leevendada.

Köögiviljad on põuast tingitult väga halvas seisus. Saagist on ca 1/3 hävinenud, vee vähesuse tõttu on veel kasvavatel põldudel ebaühtlane ning küsitava kvaliteediga. Kartul on kuivuse tõttu osaliselt närbunud. Kartuli prognoositav saak on ca 1/3 tavapärasest. Kvaliteet on põua tõttu tõsiselt kannatada saanud. On suur tõenäosus, et lepingute täitmisega tekivad raskused.

Raskest olukorrast tulenevalt teeme ettepanekud, mis aitaksid tootja olukorda leevendada suhetes partnerite ja PRIA-ga:

  • Tervitame otsust, millega eraldati MES-ile käibevahendite laenu andmiseks tootjatele 20 mlj eurot.
  • Kaaluda võimalust vabastada tootjaid KSM nõuetest, mis puudutavad liblikõieliste kultuuride kasvatamist 30% ulatuses ja talvise taimkatte nõuet 30% ulatuses toetusealusest maast. Liblikõieliste külvid ei ole tärganud ning umbrohi on võtnud võimust. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik jätta liblikõielist mitmeaastaseks taimkatteks, kuna sellega saastatakse põlde umbrohuga. Vee puudusest tulenevalt ei ole maa harimiskõlbulik.
  • Algatada seadusandliku aluse loomine nn eriolukorra kirjeldamiseks ja väljakuulutamiseks, mis annaks riigil võimaluse kujundada seisukoht ja leppida kokku fikseeritud tingimustest põllumajandussektoris eriolukordades toimimiseks. See võimaldaks ametkondadel paindlikumalt tegutseda ja tootjatel lepingupartneritega kokkuleppeid sõlmida.
  • Pikendada 2017. aasta taotlusvoorus positiivse otsuse saanud kõikide investeeringumeetmete kohustuste elluviimise tähtaega kahelt aastalt kolmele aastale.
  • Keskkonnateenistused peaksid olema paindlikumad vee erikasutusloast tulenevate piirmäärade jälgimisel, vajadusel tegema juhtumipõhised eriotsused looduslikest veekogudest kastmisvee tarbimisel.

Loe ka talupidajate keskliidu ning noortalunike 11 ettepanekut.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare