Looduskaitseorganisatsioonid: ELi põllumajanduspoliitika vajab murrangut

 (1)

Traktor kultiveerib põldu
Foto: Sven Arbet

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) seisavad koos kahesaja Euroopa organisatsiooniga selle eest, et suure negatiivse keskkonnamõjuga ELi ühine põllumajanduspoliitika oleks tulevikus jätkusuutlikum.

Mitmed keskkonnaühenduste analüüsid näitavad, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on väga suure keskkonnamõjuga ning ei ole olemasoleval kujul kestlik. “Lihtsalt öeldes on Euroopa Liidu kõige kulumahukam poliitika katki ning vajab parandamist,” nentis ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. “Seisame selle eest, et alates 2020. aastast oleks ühine põllumajanduspoliitika mõistlikum ning arvestaks keskkonna, inimeste tervise ning nii väiksemate kui suuremate tootjatega,” lisas Lotman.

ELFi ekspertide analüüs näitab, et praegune ELi põllumajanduse otsetoetuste süsteem, mis peaks ametliku retoorika kohaselt toetama põllumajanduse rohestamist, on keskkonnale kahjulik. Suuremate otsetoestustega riikides on märksa halvemad põllumajanduse keskkonnanäitajad. Näiteks kasutatakse suuremate otsetoetustega riikides rohkem mineraalväetist ja pestitsiide, samuti on seal tihedam põllumajandusloomade asustus. Nõnda on nendes riikides suurem veereostuse oht ja kõrgemad ammoniaagi ning kasvuhoonegaaside emissioonid.

Praegune põllumajanduspoliitika on mõjunud laastavalt ka linnustikule. “Põllulindude kiire allakäik on nähtav nii Eestis kui mujal Euroopas. Eesti põllumaadelt on võrreldes 1984. aastaga kadunud 40% linnupaaridest. Langus on olnud kiire ning erinevad ÜPP rohestamise ja maaelu arengukava keskkonnameetmed ei ole suutnud elurikkuse kadu peatada,” rääkis EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke.

PKÜ juhatuse esimees Jaak-Albert Metsoja nendib, et praegune ühine põllumajanduspoliitika on diskrimineeriv. “Tänane ÜPP ei toeta vajalikul määral kõrge loodusväärtusega põllumajandust ja pärandkoosluste säilitamist. Selline olukord seab eriti halba seisu Eesti puisniidud ja -karjamaad, mis on kogu Euroopa mõistes harukordselt liigirikkad kooslused. Ilma radikaalse ÜPP reformita on Euroopa traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja sealhulgas eriti poollooduslike koosluste elurikkus määratud hääbumisele,” ütles Metsoja.

Kuni käesoleva aasta 2. maini toimuvad Euroopa Komisjoni avalikud konsultatsioonid eesmärgiga panna paika ELi ühise põllumajanduspoliitika suunad peale 2020. aastat. Ühendused julgustavad nii kodanikke kui organisatsioone sel teemal oma arvamust avaldama Euroopa Komisjoni ankeedis SIIN.

ELF kajastab ÜPP protsessi ning keskkonnaühenduste seisukohti 2017. aasta vältel blogis, mille leiab SIIT.

ELF, EOÜ ja PKÜ on liitunud rahvusvahelise kampaaniaga Living Land, millega on ühinenud kokku üle 200 Euroopa organisatsiooni. Kampaaniat veavad eest Euroopa ja Kesk-Aasia BirdLife, Euroopa Keskkonna Büroo ning Maailma Looduse Fondi Euroopa haru.

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare