Kultuuriteoreetik ja esseist Hasso Krull on seisukohal, et hävitustöö metsas on hetkel kellelegi rahaline tulu, aga tulevikus toodab see kahjumit, sest looduslik kapital on hävinenud. Loodusliku kapitali hävinemine pärandab tulevastele põlvedele üha suureneva võlakoorma.
Hasso Krull märkis kolmapäeval, 25. oktoobril Riigikogus toimunud keskkonnakonverentsil loodusliku kapitali mõistet lahti seletades, et see koosneb taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest ning kujutab endast kapitali, mis on mõõdetav ning mis toodab rahas hinnatavat väärtust.
Looduslikku kapitali saab hoida kahel moel, nõrga ja tugeva meetodi abil. Nõrga meetodi puhul peab taastuva loodusliku kapitali hulk püsima samal tasemel ja loodusvarade kasutamise (hävitamise) peab kompenseerima.
Tugev meetod näeb ette, et loodusressursside kasutamine peab jääma samale tasemele ning investeerima peaks loodusliku kapitali hoidmisse või siis peaksid need, kes hävitavad looduslikku kapitali, maksma selle eest renti.
"Näiteks maksma toetust erametsaomanikule, kes hoiab oma metsa puutumatuna," selgitas Krull.
Seisame dilemma eest, kas säilitada või taastada ning kumb lähenemisviis on mõttekam. Looduslik kapital, mis meil praegu olemas on, vajab hoidmist ja tegelikult ka kasvatamist – nii nüüd, kui kauges tulevikus. Kui räägime metsast, siis saab kasvatamine eriti oluliseks küsimuseks.
