Mesinike avalik pöördumine: me ei saa enam rääkida Eesti toidutootmise puhtusest
Lugupeetavad
President pr. Kersti Kaljulaid
Riigikogu esimees hr. Eiki Nestor
Peaminister hr. Jüri Ratas
Riigikogu fraktsioonide esindajad
Meil kõigil on kombeks rääkida puhtast Eesti loodusest ja seal toodetud toidust. Kahjuks ei saa me täna keskkonna ja toidutootmise puhtusest enam rääkida.
2016. aastal kasutati Eestis 834 328 kg toimeainena ehk 618 grammi Eesti elaniku kohta taimekaitsevahendeid. Kasv viimase 5-6 aastaga on olnud peaaegu kahekordne. Mürkainete ja väetiste suurenev kasutamine on viinud ohtlike tendentsideni. Vähenenud on lendavate putukate osakaal kõikjal maailmas. Sakslaste viimase 30 aasta jooksul tehtud uuringute alusel on nende arvukus vähenenud 76%. Need on aga peamised taimede tolmeldajad. Tänu tolmeldamisele on meie toidulaual kuni 75% rohkem toiduaineid.
Putukatest toituvad paljud linnud ning pisiimetajad. Kui lindudel ei ole piisavalt toitu (putukaid), siis nad hukkuvad, samuti põhjustab lindude hukkumist otsene kokkupuude erinevate taimekaitsevahenditega ning suurenev metsade lageraie. Putukate hävingu peamiseks põhjuseks on liig-intensiivne põllumajandus (otsesõnu - põllumajanduslike mürkide kasutamine).
Prantslaste hiljutine uuring lindude väheneva populatsiooni kohta näitab, et olukord muutub aastatega tõsisemaks. 2011 aasta uuringu kohaselt on viimase 30 aasta jooksul lindude arv vähenenud 421 miljoni võrra. Kaob ka meie rahvuslind – suitsupääsuke. Probleem on seotud peamiselt põllumajandusmaastikul elavate linnuliikidega. Lindude arvukuse vähenemine näitab, et kogu ökosüsteem ei ole heas seisukorras. Seda näitas ka Eesti Ornitoloogiaühingu hiljutine uuring, mis tõdes, et ka meie metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas. Taimekaitsevahendid hävitavad mullaelustiku, lisaks patogeenidele sureb kasulik mikrofloora, mitmesugused algloomad, putukad, ussikesed jne. kes aitavad kaasa täisväärtusliku toidu kasvatamisele. Sageli saavad elutus mullas ülekaalu taimede haigustekitajad ja nende allasurumiseks tuleb kasutada järjest suuremaid mürkide koguseid. Seda kasvutendentsi näeme juba praegu. Surevad ka taimekahjurite looduslikud vaenlased.
Taimekaitsevahenditele lisatakse abiained, mis suurendavad nende toimeaja pikkust (näiteks kleepained). Kemikaale jm komponente sisaldava lahusega ülepritsitud putukad, ka mesilased, ei ole võimelised märgade tiibadega lendama. Nad hukkuvad.
Kasutatakse paagisegusid, nn. kleepuvate «keemiakokteile», mille koostoimet praktiliselt ei ole uuritud, kuid on juba teada, et kemikaalide koosmõju on vägagi ohtlik. Seetõttu alahinnatakse taimekaitsevahendite jääkide ja nende laguproduktide koosmõju mullas. Jäägid jõuavad põhjavette (joogivesi) ja veekogudesse, kus võivad püsida aastaid ning meie toidulauale. Reostunud põhjavett ei ole võimalik puhastada. 2017 aastal uuriti Eesti jõgede veekvaliteeti ning taimekaitsevahendite jääke leiti enamikes võetud proovides. Näiteks enimkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud 3 korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle piirväärtuse 10 korral).
Linnades, kus kasutatakse pinnavett joogiveena, ei ole uuritud pestitsiidide sisaldust vees või ei avaldata neid andmeid. Glüfosaadi ja teiste pestitsiidide jäägid mõjuvad toidus inimeste ja loomade immuunsüsteemile, tõuseb kasvajalistesse haigustesse haigestumise risk, tekivad häired psüühikale jne. Ka täna oleme olukorras, kus Euroopas palju kõneainet põhjustanud neonikotinoidid on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) uue raporti kohaselt äärmisel ohtlikud.
Raporti põhjal järeldab EFSA, et neonikotinodid kahjustavad nende enamike kasutusalade puhul lisaks meemesilastele ka kimalasi ja erakmesilasi. On selge, et kasutatavad mürgid ei vali liike, keda nad tapavad ning seetõttu oleme teadmatuses tegelikust hävingust, mis ökosüsteeme igal mürgitamisel tabab. Me ei tea veel täna kui suurel määral need mõjutavad inimese tervist. Eesti peab võtma vastu põhimõttelise otsuse niivõrd ohtlike ainete kasutamine meie riigi territooriumil keelustada.
Mida teha, et olukord paraneks? Alljärgnevalt Eesti Mesinike Liidu ettepanekud, millele palume kõikide poliitiliste jõudude tuge:
- Tõsta inimeste teadlikkust taimekaitsevahendite ohtlikkusest loodusele, inimese ja loomade tervisele.
- Kasutada integreeritud agrotehnikat.
- Pritsimisega seotud tööd teha öisel ajal, kui ei ole putukate ja mesilaste lendlust.
- Lõpetada teravilja ja kartuli pritsimine enne koristamist glüfosaatidega saagi kuivatuskuludelt säästmiseks
- Mitte kasutada üleliigselt mineraalväetisi, kust need satuvad põhjavette.
- Seada pestitsiididele aktsiis. Laekunud summad kantakse fondi, mida kasutada keskkonnakahjude hüvitamiseks (tolmeldajad).
- Lõpetada ökosüsteemidele ohtlike pestitsiidide jaemüük.
- Lõpetada teepeenarde ja raudteede ohtlik kemikaalidega (eriti Roundupi ja muude glüfosaate sisaldavate preparaatidega) töötlemine.
- Toetada mahetootmise laienemist põllumajandustoetuste abil.
Riigikontrolli hinnangul on pestitsiidide kasutamise suurenemine ohu märk ja riik ei tohiks sellele suundumisele reageerimisega hilineda. Riigikontrolli hinnang on leitav siit.
Pöördujad,
Eesti Mesinike Liit, Eesti Meetootjate Ühendus ja Ökoriik Eesti võrgustik
