Lisaks arutas delegatsioon ministriga seda, kuidas peatada liigirikkuse kiire vähenemine meie metsadest ning niitudelt, aasadelt ja rohumaadelt. Liikide kadumisele aitab kaasa liigne pestitsiidide kasutamine klassikaliste maaharimise viiside asemel, nagu niitmine või kultiveerimine.

Samuti arutati intensiivse monometsanduspoliitika kahjulikust mõjust meie tolmeldajatele – metsakultuuride ja noore metsa hooldamise käigus mesilastele eluliselt oluliste remmelgate ja teiste lehtpuude, nagu pihlakate, pärnade, vahtrate ja tammede välja raiumisele Eesti metsadest, lisaks ka alusmetsade hävinemisele harvesteridega teostatava lageraie käigus.

Kõik see on pannud mesinikke välja töötama Mesilaste Kaitse Seaduse projekti, mille Maaeluministeerium lubas üle vaadata ning anda oma hinnang, kas seadust tasuks eraldi vastu võtta või lisada mesilaste kaitset puudutavad täiendused olemasolevatesse seadustesse.

Minister kinnitas, et kui kusagil maapiirkonnas on toimunud õitsvate taimede pestitsiididega töötlemine, siis tuleb sellest koheselt teavitada Põllumajandusametit, kuna tegemist on seadusega keelatud tegevusega, mille toimepanekule peab järgnema vastutusele võtmine.

Lisaks meenutas minister, et ka mesilaste hävimise korral tuleb esimesel võimalusel ametit teavitada, kinnitades, et mürkide tuvastamiseks tehakse uuringud riigi kulul. Lubati hakata uurima pestitsiidide jääke ka õietolmust ja suirast, mida seni pole tehtud.

Kohtumise tulemusel lubas Maaeluministeerium kodanikuühendusega mesilaste kaitset puudutavate tegevuskavade loomisel koostööd teha. Kodanikuühendus omakorda avaldas toetust minister Tamme poolt kohtumise käigus välja öeldud arvamusele, et metsamajandus ja maaelu peaksid kuuluma ühe ministeeriumi haldusalasse, et paremini meie maaelu kitsaskohti lahendada. Hetkel eeldatakse Keskkonnaministeeriumilt samaaegselt nii metsade kaitsmist kui puidutulu teenimist. Kõnealusele vastuolule on varasematel aastatel tõsist kriitikat teinud ka Riigikontroll.