Mida rohkem säilib raie käigus algset metsa, seda väiksemad on muutused linnustikus.

Parasvöötmes muutub liigirikkus aga sõltuvalt raie tüübist ja laiuskraadist – valikraie järgselt liigirikkus oluliselt ei muutu, vaid isegi kasvab, kui vähemalt 60% algsest metsast säilib. Kui raie käigus 80% metsa säilitamisel on liigirikkusele isegi positiivne mõju, siis lageraiete puhul väheneb liigirikkus kõikjal kuni 50%. Lageraiete negatiivne mõju on suurim metsades, mis jäävad 50 – 55 laiuskraadi vahele: kuus aastat pärast lageraiet on neis liigirikkus kahanenud keskmiselt 16%. 50. laiuskraadist kõrgemal asuvates metsades, kus paikneb ka Eesti, kaob samal perioodil aga lausa 27% linnurikkusest.

Uuringut kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et kui troopikas vähendab igasugune metsa raiumine lindude liigirikkust, võib parasvöötmes mõõdukas raie liigirikkust suurendada. Lageraied vähendavad aga kõikjal elurikkust, samuti muutub nende tulemusena oluliselt igal laiuskraadil metsade linnustiku algne liigiline koosseis.

Tulemuste üldistamisel Eesti oludele tuleb olla ettevaatlik, kuna kokkuvõtvas uuringus kasutati vaid kahte Euraasiast pärinevat uuringut ning valdav enamus põhja-parasvöötme metsade andmestikust pärines Põhja-Ameerikast. Siiski ei ole alust arvata, et meie regioonis oleks metsaraiel mõju linnustikule kirjeldatust oluliselt teistsugune.