Metsaraie avaldab linnustikule mõju parasvöötmest troopikani



Metsaraie avaldab linnustikule mõju parasvöötmest troopikani
Foto: Ester Vaitmaa

On teada, et raiejärgse metsa struktuurimuutuste tulemusena väheneb linnustiku liigrikkus ja liigiline koosseis. Kuna lokaalseid, tulemustelt erinevaid uuringuid metsaraiete mõjust on mitmeid, koondasid teadlased paljud senised uuringud ning avaldasid ülevaate muutuste mõjust erinevate regioonide metsade – troopikast parasvöötmeni – linnustikule. Kas raiejärgsed muutused linnustikus on kõikjal sarnased või esineb regiooniti erinevusi?

Teadusajakirjades viimase 60 aasta jooksul avaldatud andmete analüüs, kus võrreldi linnustikku enne ja pärast raiet, näitas, et metsaraied vähendavad lindude liigirikkust nii troopikas kui ka parasvöötme metsades. Põhjapoolsetes raiejärgsetes metsades on lokaalne liigirikkuse kahanemine vähema liikide arvukuse tõttu väiksem kui troopikas. Sealjuures on raiejärgsed muutused linnustikus suuremad pigem sega- kui leht- ja okasmetsades; segametsad aga levivad just põhja-parasvöötmes ehk alal, kus paikneb ka Eesti, kirjutab linnuvaatleja lehel Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Mida rohkem säilib raie käigus algset metsa, seda väiksemad on muutused linnustikus.

Parasvöötmes muutub liigirikkus aga sõltuvalt raie tüübist ja laiuskraadist – valikraie järgselt liigirikkus oluliselt ei muutu, vaid isegi kasvab, kui vähemalt 60% algsest metsast säilib. Kui raie käigus 80% metsa säilitamisel on liigirikkusele isegi positiivne mõju, siis lageraiete puhul väheneb liigirikkus kõikjal kuni 50%. Lageraiete negatiivne mõju on suurim metsades, mis jäävad 50 – 55 laiuskraadi vahele: kuus aastat pärast lageraiet on neis liigirikkus kahanenud keskmiselt 16%. 50. laiuskraadist kõrgemal asuvates metsades, kus paikneb ka Eesti, kaob samal perioodil aga lausa 27% linnurikkusest.

Uuringut kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et kui troopikas vähendab igasugune metsa raiumine lindude liigirikkust, võib parasvöötmes mõõdukas raie liigirikkust suurendada. Lageraied vähendavad aga kõikjal elurikkust, samuti muutub nende tulemusena oluliselt igal laiuskraadil metsade linnustiku algne liigiline koosseis.

Tulemuste üldistamisel Eesti oludele tuleb olla ettevaatlik, kuna kokkuvõtvas uuringus kasutati vaid kahte Euraasiast pärinevat uuringut ning valdav enamus põhja-parasvöötme metsade andmestikust pärines Põhja-Ameerikast. Siiski ei ole alust arvata, et meie regioonis oleks metsaraiel mõju linnustikule kirjeldatust oluliselt teistsugune.

Refereeritud artikli täisteksti loe Linnuvaatleja lehelt.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare