Miks rapivad karud aastas mitusada silorulli?

 (12)
Miks rapivad karud aastas mitusada silorulli?
Foto: Heete Ausmeel, Keskkonnaamet

Karud näitavad inimestele oma võimu nende silorulle ning mesitarusid rüüstades. Kuigi mesikäpad silo ei söö, rüüstavad nad silorulle sama innukalt kui mesitarusid.

„Praeguseks oleme saanud teateid 128 karu poolt rüüstatud silorulli kohta,“ ütleb keskkonnaameti looduskaitse spetsialist Tõnu Talvi. Tänavused teated pärinevad Lääne- ja Ida-Virumaalt, Jõgeva, Pärnu, Lääne ning Valga maakonnast. Miks karud kiletatud silorulle lõhuvad, ei osata üheselt seletada.

„Võimalik, et neid meelitab silo käärimisproduktide lõhn ja maitse, võimalik, et pakendamiskile välimus, võimalik et põllul olevate silorullide all ja ümber elavad väikeloomad nagu putukad ja närilised,” loendab ekspert.

Aastati sõltub kahjustatud silorullide arv nii sellele spetsialiseerunud mesikäppade kui ka kahjustusest teatanud põllumeeste hulgast. Silorulli eest viimastel aastatel makstud hüvitis on jäänud kümne ja kahekümne euro vahele. 2015. aastal lõhuti 140 rulli, 2016. aastal 154 rulli ning 2017. aastal 581 rulli.

„Eelmisel aastal oli paar spetsialisti Virumaadel, kellele rullide kile väga meeldis. Kui ühe põllu peal on palju rulle reas, siis miks mitte neist enamusega lähemalt tegeleda. Võrdluseks tänavagrafiti meie suurtel tühjadel seintel - meelitab ju?” toob Talvi näiteks.

Foto: Sanna Turu
Seotud lood:

Keskkonnaamet hüvitab looduskaitseliselt oluliste loomaliikide, sealhulgas karu poolt põllumeestele tekitatud kahjusid ning looduskaitseseaduse järgselt kuuluvad hüvitamise alla mesilate ja silorullidele rüüstamisega tekitatud kahjud. Teisi kahjusid ei hüvitata ja süsteemselt nende kohta andmestikku ei koguta.

Mesitarusid on karud rüüstanud samas suurusjärgus kui silorulle. Keskkonnaameti andmete põhjal lõhuti 2015. aastal 288 taru, 2016. aastal 171 taru, 2017. aastal 323 taru ning 2018. aastal siiani 186 taru.

„Karude arv on meil nende aastate vältel püsinud samal tasemel ning mesilate rüüstamise ja tekkinud kahjude suurus väiksemas piirkonnas ning ka kogu Eestis laiemalt sõltub ikka konkreetsest isendist, tema kogemusest ja kinnistunud kommetest ning seda võimaldavast mesitarude kättesaadavusest,” räägib Talvi. „Kahjude tekkel on olulisemaks konkreetsed juhud, kus esineb karu, kes saab mesilast esimese positiivse kogemuse, ning selle kogemuse jätkumist võimaldavad edasised mesitarud.”

Ta räägib, et on ka väga palju positiivseid näiteid, kus mesinikud on peale esimest rüüstamist mesitarud ümbritsenud tõhusa aiaga, misjärel võivad ka paksus metsas paikneval korjemaal tarud rahulikult edasi olla.

„Kõik on kinni isikuomadustes, seda nii karu kui mesinike poolt,” ütleb Talvi.

Karu vastu aitab Talvi sõnul madalalt algav, 4-5 traadiline elektrikarjus, mis korralikult pingutatud ja kus tõesti ka elekter sees. Foto: Keskkonnaamet

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare