Norra, Island ja Liechtenstein panustasid Eesti keskkonnavaldkonda ligi 7 miljonit eurot

 (1)

Vesi on merre tagasi läinud
Foto: Andres Putting

Eelarveperioodil 2009-2014 rahastasid Norra, Island ja Liechtenstein Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste raames 6,9 miljoni euroga 13 erinevat keskkonnavaldkonna projekti.

„Tänu Euroopa Majanduspiirkonna toetustele oleme saanud põhjalikult uurida Soome lahe merepõhja, mere- ja rannikualade elupaikasid ja kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid. Uuringutest saadud andmetele tuginedes koostati seiremetoodikaid ja riiklikke arengukavasid, mis on vajalikud selleks, et keskkonda kaitsta ja head keskkonnaseisundit säilitada,“ märkis keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministeeriumi koostatud programmi „Integreeritud sise- ja mereveekogude korraldus“ raames rahastati kokku 13 projekti. Projektide tulemusel valmisid näiteks Eesti merestrateegia, riiklik kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava, vee andmestiku töötlemise mudel ning paranes ruumiandmete kvaliteet ja kättesaadavus.

Uuringud mere-elupaikade leviku kohta andsid palju uut infot elupaigatüüpide leviku ulatusest ja kvaliteedist, seal hulgas tehti uuringuid Eesti majandusvööndis, kus inventuure varem pole tehtud. Loodi seiremetoodikad mere- ja rannikuelupaikade ja teatud liikide, näiteks viigerhülge, hindamiseks. Eesti mereala jaoks töötati välja merestrateegia, mis hõlmas endas mereseireprogrammi ja meetmekava eelnõude koostamist.

Seotud lood:

Keskkonnaalase teabe valdkonnas arendati välja metoodika mere- ja sisevete ökosüsteemi teenuste määramiseks ja hindamiseks. Kahe projekti käigus parandati Eesti ühe ohustatuima loomaliigi ebapärlikarbi elupaiga seisundit ja Euroopa Liidus kaitstava jõesilmu ning rannikumeres elunevate siirdelise eluviisiga mageveekalade rändevõimalusi. Lõppemas on mudelite süsteemi loomine, mis võimaldab paremini kätte saada mere- ja maismaa pinnavetega seotud teavet ning teha sellel põhinevaid otsuseid.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava seab suunised, kuidas muutuva kliimaga paremini toime tulla. Arengukava ja rakendusplaani koostamiseks tegid Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koordineerimisel uuringud Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse teadlased.

Rahastamisperioodil 2009-2014 oli Euroopa Majanduspiirkonna toetuste raames Norra, Islandi ja Liechtensteini netotoetus Eestile 21,275 miljonit eurot, millest 6,9 miljonit eurot suunati otseselt keskkonnaprojektide rakendamiseks. Norra suursaadik Dagfinn Sørli kinnitab, et Norrale on oluline toetada keskkonnakaitse alaseid jõupingutusi meie piirkonnas. „EMP ja Norra toetused on mitte üksnes pakkunud kaasrahastust vajalikele keskkonnaprojektidele Eestis, vaid on võimaldanud ühtlasi ka Eesti ja Norra ekspertidel vahetada parimaid praktikaid,“ lisas suursaadik.

Programm viidi ellu koostöös Norra Keskkonnaagentuuriga. Projektide elluviijad olid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinna Ülikooli Ökoloogia Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Peipsi Koostöö Keskus, Maa-amet, Keskkonnaamet, MTÜ Laidevahe Loodus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare