Nursipalu sõjaväelisele harjutusväljakule tekib kaitseala

 (1)

Nursipalu sõjaväelisele harjutusväljakule tekib kaitseala
Metsis.Foto: Jaanus Tanilsoo

Tuginedes ekspertiisidele ja kaaludes erinevate osapoolte huve, on keskkonnaamet jõudnud kompromisslahenduseni, millega Keretü loodusväärtused saavad piisava kaitse ja samas säilib võimalus arendada vajalikul viisil riigi julgeolekut.

Keretü looduskaitseala moodustamisega on sealsed loodusväärtused kaitstud

Tuginedes ekspertiisidele ja kaaludes erinevate osapoolte huve, on keskkonnaamet jõudnud kompromisslahenduseni, millega Keretü loodusväärtused saavad piisava kaitse ja samas säilib võimalus arendada vajalikul viisil riigi julgeolekut.

Keskkonnaamet on MTÜ Inimsõbralik Nursipalu ettepanekul moodustamas kaitseala, millega võetakse kaitse alla Võrumaal asuv Kerretu soo ning seda ümbritsevad alad. Kaitseala jääb 97 % ulatuses olemasolevale Nursipalu harjutusväljale, kus sõjaväeline tegevus on toimunud juba aastakümneid. Kavandatava kaitseala pindala on 1060 ha, millest 320 ha on juba praegu püsielupaikadena kaitse alla võetud.

Sealsed kaitseväärtused on Kerretu raba koos seda ümbritsevate looduslike elupaikade ja liikidega. Alal esineb mitmeid kaitsealuseid liike, näiteks metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg ja kaunis kuldking. Keskkonnaameti hinnangul ei ole sõjaväline tegevus olemasolevatele kaitseväärtustele negatiivset mõju avaldanud.

Seotud lood:

Säästva Eesti Instituut, Eestimaa Looduse Fond ja Kotkaklubi on esitanud keskkonnaametile eksperthinnangud Keretül leiduvate kaitseväärtuste kohta, samuti ettepanekud kaitseala piiritlemiseks. Piiride määramise osas on esitanud oma seisukohad ka Rõuge Vallavalitsus ja MTÜ Rõuge Kinnistuomanike Liit.

„Kaitseala moodustamisel arvestame leiduvate väärtuste üle-eestilist esinduslikkust ning järgime põhimõtet, et kaitseala piiridesse oleks hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja ka neile vajalik puhvertsoon. Seega jäävad loodavasse alasse Kerretu raba ning ka seda ümbritsevad, juba praegu kaitse all olevad metsise, kanakulli, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad. Samuti on kaitsealasse haaratud madalsoo, kus kasvavad mitmed kaitsealused taimed, näiteks kaunis kuldking ja väike käopõll,“ selgitas Eleri Laidma, keskkonnameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist.

Loodusväärtuste parema kaitse tagamiseks Nursipalu harjutusvälja väljaehitamisel tellis kaitseministeerium nii keskkonna strateegilise hindamise kui ka keskkonnamõju hindamise aruanded. Mõlemad dokumendid sisaldavad leevendavaid meetmeid ala edasiseks arendamiseks ja kasutamiseks.

„Meie hinnangul on nendes dokumentides seatud ala kasutamisele piisavalt vajalikud ja ranged kasutustingimused, mis tagavad sealsete loodusväärtuste säilimise. Näiteks on nõutud Kerretu raba veerežiimi taastamine ning piiratud harjutusvälja ajalist kasutust lindude pesitsusperioodil,“ lausus Laidma.

Keskkonnaamet korraldab 23. augustil algusega kell 15 Keretü kaitseala kaitse-eeskirja eelnõud tutvustava avaliku arutelu Nursi koolimajas, kuhu on oodatud arvamust avaldama ja ettepanekuid esitama kõik asjast huvitatud osapooled. Kaitse-eeskirjaga seotud materjalidega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare