Peipsi koristustalgutel eemaldati järvest kokku üle 600 peremeheta nakkevõrgu

 (1)
Peipsi koristustalgutel eemaldati järvest kokku üle 600 peremeheta nakkevõrgu
Võrku jäänud kala jäänusedFoto: Keskkonnainspektsioon

Peipsi järve koristustalgute teisel etapil õnnestus järve põhjaosast leida ja eemaldada 272 nakkevõrku. Koos järve lõunaosast eemaldatud võrkudega tuleb nende koguarvuks 624 ja kogupikkuseks hinnanguliselt 43,6 km.

Koristustalgute teine etapp toimus 13. ja 14. juunil Mustveest ülespoole jääval veealal. Lisaks Keskkonnainspektsiooni erinevate maakondade inspektoritele osales talgutel üks harrastuskalastajate paatkond.

Võrkude otsimisega tegeles esimesel päeval seitse ja teisel päeval kuus paati, võrkude eemaldamiseks oli kaks suuremat võrgumasinaga varustatud laeva.

Järve põhjaosas leiti lisaks triivivatele nakkevõrkudele kahest kohast hunnik mõrralina, kaks mõrraankrut köiega, üks mõrra ankruköis ilma ankruta ja paar püügivahendi tähist. „Koos võrguga tõmmati välja ka üks talvel võrkude paigaldamiseks kasutatav väike puldist juhitav allveelaev, mida kohalikud nimetavad torpeedoks. Tõenäoliselt on vesi seda juba kahjustanud, nii et vaevalt seda enam kasutada saab,“ rääkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.

29. ja 30. mail puhastasid inspektorid koos abilistega Mustvee ja Piirissaare vahele jäävat ala. Inspektoritele olid abiks Keskkonnaministeeriumi ametnikud ning kohalikud kalurid ühel päeval nelja ja teisel päeval kolme paatkonnaga. Järve lõunaosast eemaldati 352 nakkevõrku.

Mõlemal korral olid ilmaolud väga head, mis tegi tragijate töö lihtsamaks.

Seotud lood:

Peipsi koristustalgute tulemusi kokku võttes märkis Kask, et see on üks omamoodi ettevõtmine. „Tööpäevad on tavapärasest pikemad, tegevused nõuavad sageli suuremat füüsilist jõudu ning võrkude leidmisel ja väljavõtmisel peab taluma ka ebameeldivat lõhna. Samas keegi ei nurise ning igaüks annab endast parima, et kõik sujuks ning tööd saaksid kiirelt tehtud,“ rääkis Kask.

Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamine toimub Keskkonnainspektsiooni algatusel ja seda toetab rahaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare