Riik hakkab järgmisest aastast maksma kauaoodatud mesilaspere toetust
„Järgmisest aastast alates plaanib riik maksta mesilaspere toetust, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Olen mesinikega ise mitmeid kordi kohtunud ja lubanud nende muredega tegeleda – mul on hea meel, et saan oma lubadust täita,” ütleb maaeluminister Tarmo Tamm.
Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige Aleksander Kilk räägib, et mesinikud on teemaga tegelenud kuus-seitse aastat. Paari aasta eest pandi toetus ka eelarvekavandisse sisse, kuid toona ei õnnestunud sellele rahalist katet leida.
"On tore, et muutus on toimunud ja mesinikke on tähele pandud, mitte ainult ministeeriumi vaid ka valitsuse tasemel," ütleb Kilk. Ta möönab, et rahva ja sellest tulenevalt ka valitsuse tähelepanu teemale võis tõmmata just möödunud suve mesilasperede hukkumine.
Mesilaspere toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Samuti avaldab positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine.
„Mesilaspere pidamise toetus motiveeriks mesinikke mesilasperesid PRIA põllumajandusloomade registris registreerima ja aitaks osaliselt kompenseerida talvesööda kulusid. Mesilaspere registreerimine annab lisaks võimaluse mesinike ning taimekaitsetööde tegijate vahelisele paremale suhtlusele,” sõnas Tamm.
Aleksander Kilk on nõus, et kui mesilaste register, kus seni on kirjas vahest pooled tarud, muutub laiemalt kasutatavaks, on see ainult positiivne. Nõnda muutuvat paremaks haiguste järelvalve ning koostöö põllumeestega.
Riigieelarve läbirääkimistel on Vabariigi Valitsus kokku leppinud mesilaspere toetuse maksmise alates 2019. aastast. Käesoleva aasta teisel poolaastal alustab Maaeluministeerium toetuse tingimuste väljatöötamist, kuhu kaastakse mesindussektori esindajad. Lõplikult kinnitatakse toetuse maksmine 2019. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisega.
„Eks detailid tuleb paika panna, et mis reeglite kohaselt raha jagada, kuid see on juba meeldivam pool,” on Aleksander Kilk optimistlik.
Põhjamaal abi vajalik
Eesti Mesinike Liidu juhatuse liikme Maire Valtini sõnul on naaberriikides tarutoetust makstud juba aastaid ning mesinikke ka muul moel aidatud.
„Leedu on ostnud eurorahadega mesilastele ravimeid, toetanud suhkru ostmist ning soodustanud rändmesindust,” ütleb Valtin. "Lätis kasutatakse monokultuuride vahel puhveralasid, kus kasvavad meetaimed, et mesilased pigem nendelt nektarit koguks."
Ta ütleb, et kui Eesti põllumehed pöörduvad kõiksugu kriisiolukordades riigi poole, et abi paluda, siis mesinikele on raskematel aastatel enamasti vastatud, et olukord pole nii hull või raha pole. Siiski on ka mesinikud PRIAlt või eurorahadest mõningaid toetusi saanud.
Mesinikud räägivad, et toetus on vajalik ka selleks, et püsida põhjamaana konkurentsis - soojades maades pole tarvis tarusid soojustada ning talvine söödavajadus on väiksem.
„Mesinikud vajavad riigipoolset toetust ja mõistmist, sest mesindus on väga oluline looduse osa,” ütleb Valtin. „Ökosüsteem seisab tolmeldamise peal üleval.”
