Seakatkuga võideldes on metssigade arvukus nelja aastaga vähenenud kuus korda

 (9)
Seakatkuga võideldes on metssigade arvukus nelja aastaga vähenenud kuus korda
Foto: Julian Paren

Eestis on sigade Aafrika katkuga (SAK) võideldud alates 2014. aastast. SAKi farmidest eemale hoidmiseks on rakendatud rangeid bioohutusnõudeid ning metssigade populatsiooni vähendamise tulemusena on SAKi levik meie metsades pidurdunud.

Nelja aastaga on ära tehtud suur töö ning selle tulemusel on SAKi farmidesse leviku risk vähenenud. Metssigade teadliku küttimisega on oluliselt vähendatud metssigade populatsiooni arvukust. Võrreldes 2014. aastaga, mil SAK jõudis Eestisse, on metssigade arvukus meie metsades vähenenud ca 6 korda.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on jahimehed mõistnud olukorra tõsidust ja küttinud etteantud mahus metssigu. “Mõistame, et katku tingimustes on paljudele jahimeestele saanud hobist teine töö. Tunnustame ja täname kõiki jahimehi, kes Keskkonnaameti nõudmisi haiguse tõrjeks on täitnud,” lausus Onemar. Metssigade küttimist tuleb jätkata vähemalt juurdekasvu ulatuses ka edaspidi ning nende arvukus tuleb hoida järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 ha jahimaa kohta.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori Indrek Halliste sõnul on SAKi leviku piiramisel olnud võtmesõnaks ühistegevus. “VTA, Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi koostöökoht number üks on kindlasti SAK. Eesti Jahimeeste Selts on teinud ära suurepärase teavitustöö jahimeeste hulgas, mille tulemuseks on nii bioohutusnõuete järgimine kui ka metssigade arvukuse vähendamine” sõnas Halliste.

Seotud lood:

„Sigade Aafrika katk on meie ühine mure ja ainult ühiste jõududega saame sellega efektiivselt võidelda,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) Tõnis Korts. „Ressursi kasutajatena on jahimehed võtnud vastutuse ja andnud endast parima taudileviku tõkestamisel,“ selgitas Korts. „Lisaks küttimisele peavad jahimehed ka bioohutuse meetmeid täpselt järgima,“ lisas ta.

Eestis diagnoositi sigade Aafrika katku kodusigadel viimati 2017. aasta septembris. Selle aasta 31. augusti seisuga on kokku uuritud 3564 metssiga, kellest 236 looma olid SAK-i suhtes positiivsed. Viimati leiti Eesti metsadest SAK viiruspositiivne metssiga 24. juulil.

Poolas on sellel aastal diagnoositud 109, Leedus 49, Lätis 10 ning Rumeenias 940 SAK-i puhangut kodusigadel. 13. septembril diagnoositi Belgias metssigadel esimesed SAKi juhtumid, kus kolmel surnud metsseal tuvastati SAK.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare