Sumedatel öödel teevad häält linnud, keda harva nähakse


Ingmar Muusikus - Rukkirääk rääksub
Ingmar Muusikus - Rukkirääk rääksubIngmar Muusikus

Vabaõhukontsertide aeg on kätte jõudnud ja just praegusel aastaajal on meie sumedad valged ööd tulvil ka linnuhäältest.

Seekord tutvustame karedahäälset rukkirääku ja osavat matkimisvirtuoosi soo-roolindu, keda juunikuu õhtutel ja öödel heinamaadele kuulama tasub minna.

Salapärane rohus kõndija

Suvistel heinamaadel võib kuulda rukkirääkude valjuhäälset kontserti. Nende kare krääksutamine on kindlasti enamikule meie lugejatele hästi mällu sööbinud ja seda pole võimalik ühegi teise linnuga segi ajada. Rukkirääku ennast ei ole aga suuremal osal inimestel õnnestunud kunagi näha. Tegu on ennast peitva sulelisega, kes end osavalt kõrge rohu sees varjab.

Liigi esmakirjeldaja Karl Linné andis tema ladinakeelseks nimeks Crex crex, mis just linnu häält kirjeldab. Väga harva võib õnnestuda näha rukkirääku kiiresti üle tee vudimas või märgata tema pead madalas rohus välja piilumas.

Kuna rukkirääku näeb õige harva lendamas, siis usuti ammustel aegadel, et lind võtab teekonna Aafrika talvitusaladele sootuks jalgsi ette. Väle lendaja see suleline pole ja sellepärast on tal targem end peita kõrge rohu sisse, kus on paremini kaitstud röövlindude pilkude eest.

Kui Eestis on rukkirääk veel arvukas põllulind, siis paljudes Euroopa riikides on ta põllumajanduse intensiivistumise tõttu muutunud väga haruldaseks. Üha vähemaks on jäänud põllumaastikes rohumaid, mis on rapsipõllust palju sobivam elupaik.

Seotud lood:

Rukkiräägu arvukuses leidub suuri kõikumisi ka aastate lõikes — mõned suved on räägurohked, teistel aastatel esineb neid jälle vähem. Siiski on ka meil rukkiräägu arvukus viimastel kümnenditel langenud.

Rukkiräägu kaitsele saab kaasa aidata ka põllumees. Heinamaad niites on oluline jälgida, et niitmist alustataks põllu keskelt äärte poole. Vastasel juhul ei õnnestu räägupoegadel niiduki eest põgeneda.

Suurepärane matkija

Üpriski tagasihoidliku välimusega oliivpruuni sulestikuga soo-roolinnu ehk putke-roolinnu laul on seevastu väga vaheldusrikas, matkides kümnete teiste lindude hääli.

Soo-roolinnu laulust on leitud 113 Aafrika ja 99 Euroopa päritolu linnuliigi laulu matkimist. Sealjuures on tähelepanuväärne ka ühe isendi repertuaar, millesse kuuluvad keskmiselt 35 Euroopas ja 40 Aafrikas esineva sulelise häälitsused. Sedavõrd mitmekesist lauluvalikut ei ole ühelgi teisel Euroopa linnuliigil vastu panna.

Kuigi soo-roolindu võib kuulda laulmas ka päevasel ajal, siis kõige aktiivsem on tema laul hilisõhtul. Linde võib leida putkedega kaetud või kergelt võsastuma hakkavatelt põldudelt ja märgadelt heinamaadelt. Päris soodes ega ka roomassiivides see lind ei pesitse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare