Tervislike linnade võrgustikku kuuluvas Pärnus sisaldab reovesi tervisele ohtlikke aineid. Inimesed peaks sügavamalt mõtlema, milliseid igapäevatooteid nad kasutavad



Pärnu rand
Pärnu rand.Foto: Ago Tammik

Eelmise aasta jooksul viidi Pärnus läbi sõeluuring kaardistamaks linna veekeskkonnas leiduvaid ohtlikke aineid ja nende päritolu. Nüüd selgunud uuringu tulemustest avaldub, et võrdväärselt jõuab Pärnu linnakeskkonda ohtlikke aineid nii kodudest, tööstuspiirkondadest kui ka näiteks väikestest ettevõtetest, kaubanduskeskustest, SPA-dest ja haiglast.

Sõeluuringu käigus analüüsiti ohtlike ainete sisaldust elamu-, tööstuspiirkondade ja teenindusettevõtete reovees ning linna sademevees. Ohtlikke aineid, mis on sattunud Pärnu veekeskkonda inimtegevuse mõjul, leiti pea kõigist võetud proovidest.

“Pärnu on tervislike linnade võrgustiku liige. Ohtlikud ained igapäevaelus mõjutavad inimeste tervist ja tekitavad keskkonnas soovimatuid muutusi. Igaüks meist peab mõtlema, mida tarbib ja kuidas tarbimisharjumused keskkonda mõjutavad,” leiab Pärnu abilinnapea Rainer Aavik.

Pärnu tulemusi analüüsinud MTÜ Balti Keskkonnafoorumi kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu selgitab, et elamupiirkondade saaste on tingitud igapäevatoodetes leiduvatest kemikaalidest. Näiteks avastati kõigist veeanalüüsidest bisfenool Ad ja ftalaate, mida võib leida nii toidupakenditest, köögitarvikutest, mööblist, mänguasjadest kui ka mujalt.

“Tegemist on tugevate hormoonsüsteemi kahjustajatega, mis võivad mõjutada meie füüsilist arengut ja põhjustada tõsiseid tervisehäireid, näiteks tingida sperma kvaliteedi halvenemist, soodustada viljatust, rasvumist ning haigestumist diabeeti või vähki,“ räägib Nõmmsalu.

Seotud lood:

Nõmmsalu sõnul on kõige lihtsam alustada keskkonna kaitsmise ja ohtlike ainete kasutuse piiramisega iseendast ja oma perekonnast.

Erinevate linnade tulemused näitavad, et ohtlikud ained on keskkonnas laialt levinud probleem.
Kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu

“BPAd, ftalaate ja teisi kahjulikke aineid on võimalik vältida pöörates tähelepanu oma igapäevatoodete koostisainetele ning eelistades keskkonnasõbralikumaid alternatiive,” selgitab kemikaaliekspert.

„Samu võtteid saab rakendada tegelikult ka ettevõtetes: nii autopesulas, juuksurisalongis kui kaubanduskeskuses on võimalik asendada näiteks tavapäraselt kasutusel olevad ohtlikud kemikaalid keskkonnasäästlikumate ja ohutumatega,“ märgib Heli Nõmmsalu, lisades: „Keskkond on meie ühine ressurss, aga ka meie ühine vastutus.“

Veekeskkonna sõeluuring viidi rahvusvahelise projekti NonHazCity raames Pärnuga samaaegselt läbi ka Riias, Kaunases, Šilalės, Gdańskis ja Turus. Sarnaselt Pärnuga leiti vaatluse all olnud ohtlikke aineid ka kõikide teiste Läänemere-äärsete linnade proovidest.

Tegemist on tugevate hormoonsüsteemi kahjustajatega, mis võivad mõjutada meie füüsilist arengut ja põhjustada tõsiseid tervisehäireid.
Kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu

“Erinevate linnade tulemused näitavad, et ohtlikud ained on keskkonnas laialt levinud probleem,“ selgitab kemikaaliekspert Nõmmsalu. Samas nendib ta, et põhjalikumate järelduste tegemiseks oleks vaja pikaajalisemaid uuringuid.

Projekti NonHazCity eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu ohtlike ainete sisaldusele igapäevatoodetes ning tutvustada nende mõju tervisele ja keskkonnale. Eestis viivad projektitegevusi läbi MTÜ Balti Keskkonnafoorum ja Pärnu linnavalitsus koostöös AS-ga Pärnu Vesi. Projekti toetavad Euroopa Regionaalarengufond ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Proovivõtupunktide asukohad.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare