ÜLEVAADE | Mida tselluloositehase keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus analüüsima hakatakse

 (29)

Äänekoski tselluloositehas
Äänekoski tselluloositehas. Foto on illustratiivne.Foto: Tiit Blaat

Valitsus algatas puidurafineerimise tehase rajamiseks riigi eriplaneeringu mullu 12. mail. Otsustati, et tehase toimimise ja asukoha suhtes on riiklik huvi, sobivaimat asukohta otsitakse Tartu ja Viljandi maakonnas ning planeeringuga kavandatakse ka toimimiseks vajalik taristu.

Lisaks algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Läinud nädalal otsustas Tartu volikogu, et valitsus peaks Est-For Investi algatusel käivitatud riigi eriplaneeringu Suure Emajõe äärde miljard eurot maksva ja aastas 3,5 miljonit kuupmeetrit puitu vajava puidurafineerimise tehase rajamiseks lõpetama.

Sisuliselt tähendaks see kogu tehase projekti kalevi alla panemist.

Ilmselt mõjutas otsust ka 8000 allkirja kogunud avalik pöördumine tselluloositehase vastu. Valitsus teatas siiski, et eriplaneeringuga minnakse edasi ning jätkata kavatseb ka Tartu tehasevastane apell.

Algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine on tselluloositehase rajamise puhul kohustuslik ja selle käigus on kavas analüüsida tehase võimalikku olulist mõju eri valdkondadele ning teha mitmeid uuringuid. Nii on keskkonnaministeeriumi väitel eriplaneeringu koostamise esimeses, asukoha eelvaliku etapis tarvis anda hinnang:

  • kuidas võiks tehas mõjuda maismaa bioloogilisele mitmekesisusele, faunale ja floorale;
  • Emajõe ja Peipsi järve bioloogilisele mitmekesisusele, faunale ja floorale ning veest sõltuvatele ökosüsteemidele;
  • kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele;
  • rohevõrgustikule;
  • Emajõe põhjale ja maismaale;
  • maastikele;
  • jõevee kvaliteedile;
  • pinnavee tasemele;
  • põhjaveele;
  • õhu kvaliteedile;
  • maavarade kasutatavusele;
  • kultuuripärandile;
  • inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule;
  • vara kasutamisele;
  • olemasolevatele teedele ja liiklusele;
  • inimeste tervisele;
  • jäätmekäitluskohtadele;
  • õnnetusohule ja riskidele;
  • tööhõivele; metsasektorile;
  • regionaalsetele mõjudele;
  • energeetikale;
  • rahvamajanduslikele näitajatele;
  • teaduslikule uurimistegevusele;
  • Eesti ja Läti puiduturule.
Seotud lood:

Samuti viiakse läbi liikuvuse uuring ja modelleeritakse liiklusmudel, mille käigus tehakse puidurafineerimistehase kuni viie potentsiaalse asukoha jaoks toorme ja toodangu peamiste veosuundade ja koondumispunktide (maanteel, raudteel), samuti analüüsitakse perspektiivse tööjõu liikumise võimalusi.

Loe veel

Tehakse arheoloogiliste väärtuste uuring, samuti heitvee soojuskoormuse modelleerimine ja heitvee soojuskoormuse asukohapõhine modelleerimine.

Planeeringu teises etapis on kavas järgmised uuringud:

  • piirkonna hüdrogeoloogiline uuring ja hüdrogeoloogiline mudel;
  • tehas kui võimalik rändetõke kaladele;
  • välisõhku paisatavate saasteainete ja lõhnaaine saastetasemete modelleerimine.

Eriplaneeringu esimeses etapis käivitatakse ka Suure Emajõe vee, setete ja elustiku saasteainete sisaldust iseloomustavad uuringud, mis vajadusel jätkuvad teises etapis, kui tehase asukoht on valitud.

Uuringute lõplik nimekiri ei ole keskkonnaministeeriumi sõnul veel valmis ning protsessi vältel tellitakse vajadusel lisauuringuid.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat köögiviljakasvatajale hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare