Ulukiuurija Peep Männil lätlastele: õppige karudega koos elama, hirm on põhjendamatu

Läti metsades liiguvad ringi vaid üksikud karud, mistõttu tundis Läti keskkonnaajakiri Vides Vēstis huvi selle vastu, kuidas osatakse Eestis karudega koos elada. Eesti oludest rääkis keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil.

Kuidas Eesti karudel viimastel aastakümnetel läinud on?

Eesti karupopulatsioon on viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul tasapisi kuid pidevalt suurenenud nii üldarvukuse kui ka levikuala osas. Karu on tagasihoidliku juurdekasvupotentsiaaliga liik, mistõttu tema arvukus ei saagi kiiresti kasvada. Sama lugu on tema levikuala laienemisega – kui noored isased karud võivad võtta ette pikki rändeid, siis noored emased jäävad enamasti elama oma sünnikoha lähedusse. Seetõttu on karu levikuala laienemine üsnagi aeglane protsess. Reaalset levikuala muutusi saab vaadata seetõttu mitte üksikisendite, vaid poegadega emakarude järgi.

Kui palju on Eestis praegu karusid ning kui palju neid aastas kütitakse?

Eesti karude arvukust võib praegu hinnata umbes 700-le isendile, madalaim on nende asustustihedus Eesti lääne- ja kaguosas. Praegune karude arv ja juurdekasv lubab küttida 50-60 isendit aastas ilma et nende arvukus langema hakkaks. Nii on ka viimastel aastatel olnud.

Kuidas toimib karudealane koostöö mesinike, jahimeeste ja kõigi teiste osapoolte vahel?

Karu kahjustused mesindusele on kindlasti kõige suurem probleem karu-inimese suhetes. Mesinikele kompenseeritakse riigi poolt tekkinud kahju, samuti toetab riik kahjude ennetusmeetmete rakendamist, näiteks kiskjatõrjeaedade ehitamist. Samuti suunab riik karude küttimist enam neile aladele, kus on rohkem probleeme.

Millistel viisidel Eestis karud ja inimesed omavahel kokku satuvad?

Karud enamasti pelgavad inimest, kuid teatud olukordades satutakse siiski ka kokku. Olukordi on väga erinevaid, kuid põhilised kokkusaamised on toimunud kindlasti jahipidamise käigus, kus teiste ulukite jahil aetakse ajus olev karu liikvele. On olnud juhuseid, kus nõrganärviline jahimees, nähes karu enda poole jooksmas, on teda lasknud ja hiljem surmavalt haavatud karu käest olulisi vigastusi saanud. Sarnastes olukordades laskmata jätmine ei ole aga mitte kunagi kaasa toonud karu rünnaku. Siinkohal hea näide, et naisterahvast ei ole siiani Eestis ükski karu rünnanud. Karu võib rünnata inimest ka oma poegade kaitseks.

Mida peaks Eestis karude heaolu tagamiseks paremini tegema?

Oleme hinnanud, et meie karude seisundi paranemise üks olulisemaid näitajaid on nende levikuala suurenemine. Seetõttu oleme piiranud või sootuks keelanud karude küttimise Eesti lääne- ja lõunaaladel. Karude küttimise keelamine Lõuna-Eestis peaks soodustama ka nende levikut lõuna suunas, sealhulgas ka Läti aladele.

Mida soovitaksite Lätile, et karud ennast sealgi mugavalt sisse saaksid seada?

Eesti karude arvukus on mitte vähem kui 700, eestlased karu ei karda ning seda ei peaks tegema ka lätlased. Õppigem looma tundma ning siis kaob ka põhjendamatu hirm nende suhtes. Karu levikuala laieneb lõunasse ning Läti põhjaosas on karu kindlasti juba olemas. Karu tuleb Lätti, õppigem temaga koos elama, nagu Eestlased seda teevad. Hirmud on põhjendamatud.