Uuring: pestitsiidide jääke leiti enamikest proovivõtukohtadest

 (1)
Kõige enam leiti jääke herbitsiidist, mida Eestis ei müüda

Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv.Foto: Sven Arbet

Keskkonnaministeeriumi tellitud üle-eestilisest uuringust ilmneb, et taimekaitsevahendite jääke leidus enamikes kohtades, kus proove võeti. Kõige enam leiti jääke herbitsiidist, mida Eestis ei müüda.

„Uuringu tulemus on üldiselt ootuspärane, sest kõiki leitud taimekaitsevahendeid on Eestis kasutatud või kasutatakse praegu ning kõik nad jõuavad ju kuskile lõpuks välja. Mida vähem neid aineid meie veekeskkonnas leiduks seda parem, aga samas ei ole olukord praegu ka dramaatiline,“ kommenteeris keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja taimekaitsevahendite sisaldus pinna- ja põhjavees. Selleks võeti proove kolmel korral (2016. aasta sügisel ja 2017. aasta kevadel ja sügisel) kokku 48 uuringupunktis kõikides maakondades. Igas maakonnas valiti välja üks koht pinnavee ja kaks kohta põhjavee (millest üks allikas ja üks kaev) proovideks. Lisaks veel 2 punkti Jõgevamaal ning 1 Viljandimaal. Proovivõtupunktid asusid kõigis maakondades intensiivse põllumajandustegevusega aladel. Kokku võeti 137 proovi.

Taimekaitsevahendite jääke leiti 39st proovivõtupunktist, kusjuures võetud proovides leiti kokku 49 erineva taimekaitsevahendi või selle laguprodukti jääke. Jääke leiti võrdselt nii pinnalähedasematest kui ka sügavamatest veekihtidest. 9 taimekaitsevahendi ja laguaine sisaldus ületas piirnormi 34 proovis.

Seotud lood:

„Kuivõrd meil põllumajandusega tegeletakse, siis võivad ka igasugused ained pinna- ja põhjavette jõuda. Palju sõltub ka ilmast – kui taimekaitsevahendite kasutamise järgselt sajab vihma, jõuab osa kohe jõkke või põhjavette. Kõige haavatavamad piirkonnad on kaitsmata põhjaveega alad ja nitraaditundlik ala,“ selgitas Kroon.

Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on herbitsiidi kloridasooni laguaine. Kloridasooni on Euroopas kasutatud 1964. aastast suhkrupeedi, peedi, küüslaugu, ja sibulate kasvatamisel, aga ka lillekasvatuses ja puukoolides. Leid on küsimusi tekitav, sest teadaolevalt Eestis seda herbitsiidi täna ei müüda.

Loe veel

„Kloridasooni kasutamine ei ole Euroopa Liidus keelatud, aga Eesti taimekaitsevahendite registris teda registreeritud ei ole. Seega on hetkel selgusetu, kust see aine meie veekeskkonda jõuab ning seda peame edasi uurima. Võimalik, et aastakümneid tagasi põldudele laotatud herbitsiid on alles nüüd hakanud pinnasest välja tulema,“ ütles Kroon.

Enimkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud 3 korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle piirväärtuse 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral).

Glüfosaati sisaldavaid herbitsiide kasutatakse nii põllumajanduses, metsanduses, linnades heakorra töödeks, maanteede- ning raudtee äärte hoolduseks ja koduaedades umbrohtude tõrjeks. Glüfosaati on Eestis turustatud toimeainena ligi 300 tonni aastas, turule lubatud glüfosaadipõhiseid taimekaitsevahendeid on kokku 40 erinevat preparaati.

Eestis on ka varasematel aastatel uuritud enimkasutatud ja keelustatud taimekaitsevahendite jääkide sisaldust nii pinna- kui ka põhjavees. Senised uuringud on toimunud nitraaditundlikul alal ning üksikutes punktides väljaspool seda, mis ei ole andnud piisavat ülevaadet kogu Eesti veeseisundi kohta. Siiski on ka varasemad uuringud näidanud, et lisaks kloridasoon-desfenüülile leidub keskkonnas just suurtes kogustes kasutuses olevaid taimekaitsevahendeid. Kuna viimastel aastatel on Statistikaameti andmetel pidevalt kasvanud taimekaitsevahendite kasutatud kogused, on oluline saada informatsiooni kogu territooriumi pinna- ja põhjavee taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kohta.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare