Katse läbiviimiseks panid bioloogid toidu väiksesse läbipaistvasse silindrisse. Need linnud, kes kohe silindrit toksima hakkasid, kukkusid katses läbi, kuna sellist käitumist pidasid teadlased impulsiivseks. Need, kes liikusid silindri ava juurde ning said toidu kätte ilma üleliigse toksimiseta, pääsesid katsest läbi.

Erinevad rasvatihased läbisid katse edukalt kaheksal korral kümnest. Tulemus on enamikust teistest loomadest parem ning on peaaegu võrdne ronga ja šimpansiga.

„Uskumatu, et nii väikese ajuga linnul on selline enesekontrolli võime. Rasvatihase ajumaht moodustab 3 protsenti ronga ning 0,1 protsenti šimpansi ajumahust,“ ütles uuringu läbi viinud professor Anders Brodin.

Paari aasta eest leidis Brodin kolleegidega, et rasvatihased on ebatavaliselt võimekad vaatluse teel õppima ning õpitut meelde jätma.

Uuringus selgus, et rasvatihane võib eemalt jälgida ning meelde jätta, kuhu teised liigid oma toiduvarud peidavad. Ühtlasi selgus, et emased rasvatihased on selles paremad. Vastupidiselt oma lähisugulastele sootihasele ning põhjatihasele ei kogu rasvatihane toiduvarusid, kuid võib jälgida, kuhu viimased oma toiduvarud peidavad ning need siis ära näpata.

„Rasvatihased on väga leidlikud linnukesed. Nüüd me teame, et neil on kõrge enesekontrolli tase ning nad võivad enda impulsse kontrollida, kui soovivad preemiat nagu toitu,“ ütles Brodin.