VAATA: Linnud, loomad ja taimed, mis meile igapäevaelus täiesti tavalised tunduvad, on tegelikult ohtlikud invasiivsed võõrliigid

 (3)
VAATA: Linnud, loomad ja taimed, mis meile igapäevaelus täiesti tavalised tunduvad, on tegelikult ohtlikud invasiivsed võõrliigid
Kährik.Foto: Priit Simson

Euroopa Komisjoni hääletuse tulemusel täiendatakse Euroopa Liidu ühtset ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja 12 liigiga, mida ei tohi edaspidi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamägi sõnul on võõrliigid elupaikade vähenemise ja killustumise kõrval olulisimaks ohuks liigirikkusele, kuid nende vastu võitlemine ja ennetusmeetmete kasutuselevõtt vaid ühe piirkonnapõhiselt on tihti tulemusteta, mistõttu on Euroopa Liit otsustanud asuda nende vastu võitlema ühiselt.

„Kuna liigi nimekirja kandmine lõpetab elusisendite kaubanduse ja transpordi Euroopa piires, väheneb ohtlike võõrliikide Eestisse jõudmise tõenäosus oluliselt,“ lisas ta.

Juba loodusesse sattunud nimekirja kantava võõrliigi puhul tuleb liikmesriigil astuda samme selle liigi ohjamiseks looduses, või kui liik on juba laialt levinud, siis vältida edasist levikut ja vähendada selle võõrliigi mõju ohustatud liikidele ja elupaikadele.

Nimekirja kantud liikidest on teadaolevalt Eesti looduses esindatud viis - kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ondatra e piisamrott (Ondatra zibethicus), hiid karuputk (Heracleum mantegazziuanum), väike vesikatk (Elodea nuttallii) ja verev lemmmalts (Impatiens glandulifera).

Lisaks on nimekirjas kolm Eesti aedades esinevat ilutaime - siidaskleepias (Asclepias syriaca), tšiilii gunnera (Gunnera tinctoria) ja harjas hiidhirss (Pennisetum setaceum), tõenäoliselt kodustes akvaariumites leiduv erilehine vesikuusk (Myriophyllum heterophyllum) ja Tallinna loomaaias peetav ilulind vaaraohani (Alopochen aegyptiacus).

Seotud lood:

Aiapidajatel ja akvaariumiomanikel tuleb taimed hävitada või ohjata nende kasvamist selliselt, et need loodusesse ei satuks. Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei paljune ega loodusesse pääse. Loomade või taimedega tehtavaks teadustööks on võimalik taotleda luba Keskkonnaametilt.

Nimekirja täiendati järgmiste liikidega:
  • Elodea nuttallii - väike vesikatk (leidub Eesti looduses)
  • Myriophyllum heterophyllum - erilehine vesikuusk (leidub tõenäoliselt akvaariumites)
  • Alternanthera philoxeroides - vesi-kõlupea
  • Asclepias syriaca - siidaskleepias (leidub aedades dekoratiivtaimena)
  • Gunnera tinctoria - tšiilii gunnera (leidub aedades dekoratiivtaimena)
  • Heracleum mantegazziuanum - hiid karuputk (leidub Eesti looduses, riiklikult tõrjutav ja alates 2004. aastast kasvatuskeeluga)
  • Impatiens glandulifera - verev lemmmalts (leidub Eesti looduses, kasvatuskeeld alates 2007. aastast)
  • Microstegium vimineum - aasia karkhein
  • Pennisetum setaceum - harjas hiidhirss (leidub aedades)
  • Nyctereutes procyonoides – kährikkoer (leidub Eesti looduses, Tallinna loomaias, Elistvere loomapargis, ükski karusloomafarm kährikuid Eestis ei kasvata)
  • Ondatra zibethicus - Ondatra e piisamrott (leidub Eesti looduses, pidamiskeeld alates 2004)
  • Alopochen aegyptiacus - vaaraohani (Tallinna loomaias)

Nimekirja täiendused jõustuvad augustis 2017.

Loe veel

Varasema nimekirja ning täpsemat infot määruse kohta leiab siit.

Euroopa Liidu ühtsest võõrliikide määrusest:
  • Nimekirja kinnitamisest on mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, maaletoojad, kasvatajad, (hobi)aednikud, maaomanikud kui ka teadlased.
  • Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana ja ka loomaaias edasi pidada, kui need ei paljune ega loodusesse pääse. Samuti võivad poed neil varuks olevad lemmikloomad aasta jooksul inimestele müüa, kuid uued omanikud peavad samuti tagama, et lemmik loodusesse ei pääse ega paljune. Loomade kasvatamine kaubanduseesmärgil (st loomad, kes pole lemmikloomad) muutub nimekirja kinnitamisel keelatuks ning loomad tuleb humaanselt hukata ja neid võib tavapärasel viisil realiseerida. Määrus reguleerib vaid elusloomi, loomadest tehtud tooteid määrusega ei reguleerita.
  • Taimi ei tohi aga müüa ega kasvatada ning tuleb astuda otseseid samme juba looduses või aias kasvavate taimede ohjamiseks ja hävitamiseks. Ka seni keelas looduskaitseseadus võõrliike loodusesse lasta, kuid ühtsesse Euroopa nimekirja kantud liikide puhul on karistatav ka tegevusetus ehk see kui taim lihtsalt kasvab ja selle kasvamise ja levimise takistamiseks midagi ette ei võeta.
  • Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiini eesmärgil. Selleks tuleb taotleda luba ning tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube hakkab väljastama Keskkonnaamet.
  • Üldjuhul on liikide kasutus keelatud, kuid ülekaaluka avaliku huvi korral on võimalik taotleda erandluba Euroopa Komisjonilt liikide kasutamiseks, näiteks nende liikide majanduseesmärgil kasvatamiseks. Tagatud peab olema tegevuse keskkonnaohutus. Hetkel Euroopa Komisjonilt ükski liikmesriik selliseid lube taotlenud ei ole.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare