Venekeelne kogumik Gorizontõ Estonii 2017 tutvustab Eesti loodusuurijaid



Venekeelne kogumik Gorizontõ Estonii 2017 tutvustab Eesti loodusuurijaid
MTÜ Loodusajakiri

Venekeelse artiklikogumiku Gorizontõ Estonii äsja ilmunud 2017. aasta number on pühendatud looduse uurimisele Eestimaal kolme viimase sajandi vältel. Vaatluse all on siin tegutsenud maailmakuulsad loodusteadlased, nende elu, teadustöö ja avastused, ülikooli ja teaduslike instituutidega seotud uurimisjaamad, seltsid ja ühingud ning praegu Eestis tegutsevad teaduse tippkeskused.

Kogumiku käsitlus algab aastaga 1853, kui Tartus asutati loodusuurijate selts, mis on pannud tugeva aluse eluteaduste arengule Eestimaal, ühendades eesti ja kohalikke baltisaksa ning vene loodusteadlasi ja loodushuvilisi. „See plejaad kuulsaid teadlasi nii minevikus kui ka praegu
on aukartust äratav. Tänu seltsile, mis on koondanud lisaks professionaalidele hulgaliselt harrastusuurijaid, on Eestimaa loodus ilmselt üks paremini läbi uuritud ja kirjeldatud paikkondi maailmas,“ ütleb Gorizontõ Estonii toimetaja Toomas Tiivel. Eesti looduseuurijate seltsi tegevust tutvustab selle praegune president geoloog Oive Tinn.

Kogumikus on juttu 19. ja 20. sajandi suurkujudest Edmund Russowist, Wilhelm Petersenist, Jakob von Uexküllist ja Karl Reinhold Kupfferist. Nad on jätnud Eesti ja maailma loodusteadusesse silmatorkava jälje; nende saavutustest ja tähtsusest tänapäeval annavad ülevaate meie parimad sama
valdkonna tundjad.

Silmapaistev oli Eesti teaduse lausa plahvatuslik areng alates iseseisvumisest ja rahvusliku ülikooli loomisest aastal 1919. Sellest ajajärgust on kogumikus tutvustatud Teodor Lippmaad (artikkel Hans
Trassilt), Johannes Piiperit (artikkel Jüri Kärnerilt), Heinrich Riikoja, Hugo Kaho ja Viktor Masingut, samuti on kõne all teaduslik töö, õpetamine, loodushoid jm. Tõnu Talvi kirjutab bioloogiajaamade tekkest meil ja mujal, Tiit Paaver tutvustab Võrtsjärve ääres asuvat limnoloogikeskust, teadusajaloolased Erki Tammiksaar ja Taavi Pae huviorbiidis on Eesti kuulsaim maavara põlevkivi ja selle rakendamine.

Kahes viimases artiklis käsitletakse bioloogiavaldkonna tippteadust nüüdses Eestis: teaduse tippkeskusi FIBIR, ENVIRON ja EcolChange. Nende tegevust tutvustavad tippkeskuste juhid akadeemikud Martin Zobel ja Ülo Niinemets.

Artiklikogumikku Gorizontõ Estonii on alates 2003. aastast välja andnud MTÜ Loodusajakiri. Seni on ilmunud kaksteist numbrit. See on esimene ja tänini ainus Eestis kirjastatav venekeelne sari, mis annab ülevaate Eesti loodusest, ajaloost ja kultuurist. Kogumikus leidub ohtralt pildimaterjali, jooniseid ja kaarte. Gorizontõ Estonii väljaandmist toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Varasemate numbritega saab tutvuda SIIN.

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare