Eesti mees ja naine vanasõnade tõepeeglis

Eesti vanasõnades pannakse naisele kõige suurema patuna pahaks laiskust, vanatüdrukuks jäämist, õelust, mehe tagarääkimist ja suurt lobisemishimu. Meest näidatakse kui tugevat naisi allutavat jõmmi.

Väike põige ajalukku. 1721. aastal kirjutas Friedrich Christoph Weber oma teoses “Das veränderte Russland” eestlaste kultuuripärimusest: “Ma kuulsin igal pool metsikut laulu, mida maarahvas oma töö juures laulis, need on paganlikud laulud, milles ei ole riime ning siinset rahvast pole suudetud neist metsikutest lauludest võõrutada.”

Weberi hinnang käis meie regilaulu kohta, aga nii mõnedki baltisaksa haritlased pidasid eestlaste pärimust lausa jubedaks roppuseks, paljusid meie vanasõnu aga saatana kätetööks ning eestlasi täiesti õppimisvõimetuks rahvaks, kelle jaoks euroopalik kultuur jääb sama kaugeks kui öö päevast.