“Alguses oli ettepanek kaitse alla võtta ka abihooned koos hoovil asuva rehielamuga, kus on endisaegse Palmse mõisa aladele iseloomulik suur korstnaga reheahi, aga siis otsustati siiski, et nende hoonete seisukord kaitse alla võtmist ei võimalda,” kirjeldab Talk protsessi käiku.

Pällo taluhäärberi omanik Peep Varju ütlebki, et soovis esmalt peale niigi hästi säilinud häärberi ka rehielamu kaitse alla võtmist, et koos riigiga ajalooline hoone taastada. Rehielamu on sarnane samuti Lahemaal asuva Hansurahva korstna ja ahjuga rehielamule, mis sai riikliku kaitse staatuse 2014. aastal.