“ENSV” on inimsuhete lugu

Sarja "ENSV" stsenarist Gert Kiiler on kindel, et elab seda lugu kirjutades läbi ka oma noorust ega salga, et igatseb toda aega taga. "Et minust valesti aru ei saadaks: mitte nõukogude korda ei igatse, vaid üldse 1980ndaid. Aega, kui ei olnud internetti ja muid tänapäevaseid tehnilisi lahendusi, ülikiiret elutempot ja pealiskaudsust ning kui maailm oli palju rahulikum paik."

Gert Kiiler, kui võrdlete sarja "ENSV" esimese hooaja stsenaariumi kirjutamist praegusega, siis mis on praegu teistmoodi?

Kõige olulisem vahe on muidugi selles, et nüüd me - nii mina kui ka teine stsenarist Villu Kangur - teame, mida täpsemalt teeme. Karakterid on näitlejate poolt suurepäraselt välja arendatud ja me kirjutame juba neist lähtuvalt. Ka vaataja jaoks on asjad paika loksunud - ta oskab juba aimata, kuidas Illar, Ats või Jüri millelegi reageerib.

Avahooaeg ehk siis seitse esimest osa olid tegelikult omamoodi õnnetus, ja kui oleks võimalik, siis tahaksin need kõik nii uuesti kirjutada kui ka salvestada. Kuna tempo surus tohutult peale, võeti need üles kümne järjestikuse päevaga, eri osad ja stseenid läbisegi, ning esimene osa sai kokku monteeritud alles siis, kui võtted olid läbi. Keegi meist ei teadnud siis täpselt, mis asjast välja tuleb ja parandamisvõimalust polnud.