Hannes Rumm: Toobal ja teised

Lapsepõlvest jäi mulle meelde ütlemine “kilter, kubjas, aidamees, need on põrgus kõige ees”. Sellest kumas läbi XIX sajandi eestlaste kadedus endast edukamate kaasmaalaste kohta, kes oskavad pärisorjusest võtta kõik, mis võtta annab. Teisalt aga kirjeldas see ütlus halastamatult tabavalt toonases ühiskonnas toiminud edu valemit.

Seepärast valisin Toobalile seltsiks veel paar perekonnanime – Käärmann ja Varendi –, mis kirjeldavad ilmekalt Eesti ühiskonna eduvalemit.

Esimene neist märgib inimest, kes eriti karikatuursel moel, kuid siiski väga iseloomulikult kirjeldab XXI sajandi Eesti elus kiiret karjääri ihkava noore inimese edumudelit: tuleb verinoorelt astuda eduka erakonna noortekogu liikmeks, teha parteis karjääri, ning juba 10 aasta pärast võib sinust saada minister. Isegi kui nii hästi ei lähe, siis vähemasti on kindlustatud töö ministri nõunikuna, linnaosavanemana või lihtametnikuna.