“See ongi üsna raske!”

Kaevandusmuuseumi vaateplatvormilt avaneb piirkonnale võimas vaade. Direktor Andres Kraas silmitseb alt nagu peopesal paistvaid suuri masinaid, taamal sinavaid metsi ja üht imekombel kaevanduse lähedal säilinud talu.

Kiviõli poolt kerkib musta tossu. See on nagu elav meeldetuletus negatiivsest mainest, mis end Ida-Virumaale nõukogude võimu valitsusaastail külge pookis.

“Me siin tunnetame seda iga päev,” nendib Kraas. “Vähemalt igas kvartalis tuleb kusagilt avalikkuse ette kui mitte rohkem siis üks lugu sellest, et Ida-Virumaa on katastroofipiirkond.”