JUHTKIRI: Jätkem meelde plussid ja lükakem kõrvale miinused
Sel aastal nägime sigalate ahervaremeks muutumist ja põllumajanduskriisi, kuid nägime ka põllumeeste eriliselt ühtset vaimu. Nägime ka aasta põllumeheks valitud Romet Rässa ja tema kolleegide väsimatut visadust Eesti maastike kujundamisel ning toidulaua katmisel.
Sel aastal nägime riikliku lennufirma hukku, kuid siiski saame jätkuvalt lennata uue „nagiga“.
Sel aastal nägime isegi liiga teravaid poliitlahinguid, korruptsiooni tumedat varju, äkilist tervise tõttu kadumist ja suurt tagasitulekut, kuid saame varasemast ehk etemini aru, mida tähendab väljend „Ma olen puhas nagu prillikivi“.
Sel aastal nägime kohutavaid terrorirünnakuid, kuid nägime ka püsivat võimet terroristide vastu võidelda.
Sel aastal nägime taas Venemaa tigedaid hammustusi, kuid õnneks nägime ära ka piirilt röövitud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vabastamise.
Sel aastal nägime suurt lahutust, kuid nägime ka suurt armumist ja suurt armastust.
Sel aastal nägime järjekordselt, kuidas teenused kipuvad maapiirkondadest kaugenema, kuid nägime ka, kuidas nii mõnigi omavalitsus pingutab haldusreformi teha – et poleks enam naljakat olukorda, kus korraga eksisteerivad nii Vändra vald kui ka Vändra alevi vald. Ja nägime tegelikult ka päris mahedat kütusehinda.
Sel aastal nägime sügavat pagulaskriisi, vaenu ja riidu endagi keskel, kuid nägime ka rahvuslikku ärkamist. Loodetavasti vormub vaen ja riid ümber konstruktiivseks debatiks.
Ühelt poolt on olnud aasta, mis inimesed kuidagi kahte lehte löönud, maailma lõhestanud. Kuid teisalt algab kohe aasta, mis meid taas kokku toob – see on aeg, kui Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 25 aastat.
Mul oli lapsepõlves komme mängida iseendale õpetajat, kraapida välja oma vanad kontrolltööd ja panna neile punasega hindeid. Enam hindeid sedasi ei pane, aga kui nüüd lõppeva aasta märkmikku läbi lehitsesin, siis hää meel on tõdeda, et nii mõnegi vägeva asja saime üheskoos korda aetud. Maalehe aasta lõpeb rekordiliselt suure tellijate arvuga ja uus aasta jätkub rekordiliselt suure tiraažiga. Aasta algul on oodata mitmeid suuri uudiseid, kuidas kavatseme Eesti elu jäädvustada.
Mulle jääb alatiseks meelde, mismoodi sügisel, kui käisime Maalehe korraldatud seeneretkel, üks Pärnumaa proua pahvatas: „Maaleht on ikka üle prahi!“ Aitäh nende südamest tulnud sõnade eest!
