Juhtkiri: Kuidas särada rikkusekaardil

Ühel sotsiaalteadlaste koostatud Euroopa tulevikukaardil püütakse ennustada, milline näeb Lääne- ja Ida-Euroopa jõukuse vahekord välja aastal 2050.

Selgust on lihtne saada. Jõukad piirkonnad on värvitud soojades toonides kollasest (heal järjel) kuni punaseni (püstirikkad). Need on mõistegi Saksamaa, Prantsusmaa, Beneluxi riigid, Skandinaavia, aga ka Suurbritannia ja Iirimaa, Põhja-Itaalia, Ida-Hispaania regioonid.

Rohelisega on võõbatud vaesemad piirkonnad Ida-Euroopas: Poola, Tšehhi, Ungari, Balti riigid, endine Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria.

Võrreldes asjade praegust seisu, on aastaks 2050 sel kaardil toimunud vaid kaks silmatorkavat muutust. Esiteks on Lõuna-Itaalia ning suur osa Portugalist, Lääne-Hispaaniast ja Kreekast värvunud idaeuroopalikult roheliseks. Tõsi, erinevalt vaestest Balkani maadest või Poola regioonidest on nende roheline suhteliselt heledatooniline.

Teiseks on Ida-Euroopa rohelisse vaesusemassiivi tekkinud üks kollane jõukusesaareke. See on Tallinna−Harjumaa piirkond, mis omandanud Soome maapiirkondadega võrreldava heaoluastme. Helsingi tasemeni ei küüni Tallinn ikkagi, kuid ülejäänud regioonist eristub teravalt.

Aga ülejäänud Eesti? Tallinna-väline Eesti on kaardil endiselt roheline, ehkki pisut heledam kui näiteks Läti.

See ennustus langeb kokku igapäevaelus juba praegu tunnetatavaga: võitluses Nõukogude okupatsiooni raske majandusliku pärandiga jäetakse ülejäänud Eesti maha ning uus kaitseliin vaesuse vastu rajatakse Harjumaa piirile.

Lahknevad vaid seisukohad edasise tegevuskava suhtes. Optimistid loodavad, et kauges tulevikus algab vasturünnak, SKT tungib Harjumaa piiridest välja ülejäänud Eestit vabastama. Pessimistid nendivad, et selleks ajaks ei ole enam, keda vabastada.

Maa mahajätmise efekt tugevneb, kui Euroopa raha eest tehtavad riiklikud investeeringud keskenduvad ainult suurlinnade (Tallinna ja Riia) infrastruktuuri rajamisele. Vähemalt väidab nii Rivo Noorkõiv konsultatsiooni- ja koolituskeskusest Geomedia. Noorkõivu saab uskuda, on ju tema üheks lemmikteemaks aastate vältel olnud regionaalareng.

Mida aga ette võtta, et ka Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti maakonnad 2050. aasta jõukusekaardil helendama hakkaks? Et vahe läänega ka tegelikult väheneks?

Selles võtmes võiks mõelda, kas Rail Baltica suunamine läbi Tartu ja Valga on ikka naeruväärne idee. Jah, Helsingi−Tallinna ühislinlastele on Riia kiirrong vaid üks lisanduv mugavus, Lõuna-Eestile ja Põhja-Lätile aga eluline küsimus.

Mõne ministeeriumi ja riigiameti viimine maakonnakeskustesse on ehk samuti päris hea nipp, pidurdamaks Tallinna liiga kiiret eest ära liikumist. Jõukusekaardi ühtlase helendamise tarvis tuleks aga investeeringuraha suunata maale ja maakonnakeskustesse kohe praegu.