30.03.2017, 00:00
JUHTKIRI: Vett, vilet või mõlemat?
Tänase Maalehe avaloos paotab veeteadlane Kai Künnis-Beres ust veetootjate köögipoolele – selgub, et seal käib elu, millest valjusti rääkida ei tihata, ja suured investeeringud (ning nendega koos inimeste jaoks paratamatult kerkinud veehind) ei tagagi masinavärgi muretut ja ladusat tööd.
FOTO:
Tavakodanikul, eriti linna või asula veesüsteemist sõltujal on sellist infot keeruline hinnata ja tegelikult suuremal osal veetarbijatest pole vajagi, sest kraanist tuleb puhas joodav ja igati kasutatav vesi. Teised aga muretsevad ning otsivad võimalust veele analüüse teha – tuttav mikrobioloog on sama hinnas kui otsetee arsti juurde. Inimeste mure oma joogivee pärast ongi igati mõistetav. Ehk rahustab kedagi pealinna elanikest teadmine, et näiteks ASis Tallinna Vesi tehakse veeanalüüse iga päev – ettevõtte töötajad on ise esimestena klaasiga kraani juures ja eelistavad seda pudeliveele. Lahknevus üldise ja isikliku vahel siiski on: jah, Eestis enamjaolt on puhta vee seis hea, aga üksikult vaadates tuleb mõnest kraanist mädamunalõhnaga vett, teisest rauast kollakat, kolmandas kohas ei saagi täpselt aru mis viga, aga midagi nagu oleks...