Kas teie laps on kooliminekuks valmis?


Esimene koolipäev.
Esimene koolipäev.PRIIT SIMSON

Kooliminev laps peab oskama kuulata ja kuulda, vaadata ja näha. See eeldab tähelepanu- ja vaatlusvõime teatud arengut.

Koolis toimetuleku ja teadmiste omandamise üks eeldusi on tähelepanu koondamise võime. See tähendab kooliuusiku katkestamata tegevust vähemalt 10 minuti jooksul. Ta peaks suutma meelde tuletada hiljuti, ka nädala eest nähtut või kuuldut ning mõningaid eredamaid sündmusi kaugemastki ajast.

Oluline on lapse kõne ja väljendusoskuse areng. Ta peab oskama seotult ja arusaadavalt kirjeldada tuttavate esemete ja nähtuste omadusi ja anda edasi oma mõtteid.

Sotsiaalse koolivalmiduse oluline näitaja on motivatsiooniline valmisolek õppetööks, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, emotsionaalses eelsoodumuses täita täiskasvanu nõudmisi, ilmutama huvi ümbritseva vastu. Ühise tegevuse ja eakaaslaste mõjul saab selleks motiiviks eakaaslaste positiivne hinnang ja sümpaatia. Stiimuliks on ka võistlusmoment ja soov näidata oma leidlikkust, lahenduste originaalsust. See on üks põhjus, miks kõik lapsed peaksid juba enne kooli saama kollektiivis tegutsemise kogemuse ja algteadmisi õppimisest.

Oluline on ka enesehinnangu kujunemine. Edu õppetöös sõltub suurel määral lapse oskusest end õigesti hinnata, seada endale jõukohaseid eesmärke.

Seotud lood:

Oluline on ka lapse tervis ja sellest olenevad lapse koormusetaluvus. Laps peab taluma koolipäeva pikkust, jaksama kanda koolikotti.

Koolis kohanemise seisukohalt on esmaoluline lapse psüühiline valmisolek – soov minna kooli. Lapsevanem ja pedagoog peaksid arvestama, et testimised ja nn katsed seda ei kahjustaks.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare