“Oleme valinud sellise sihtgrupi kahel põhjusel – üksi elavatel inimestel on majanduslikult raskem toime tulla ning neil pole kedagi teist, kes neile uudiseid koju tooks. Seda teeb Maaleht.”

Kõik, kes kriteeriumidele vastavad, saavad vallamajja teada anda, et nad Maalehte lugeda soovivad ning sotsiaaltöötajad vormistavad tellimuse. Vallamajas on arvestatud, et selliseid inimesi võib olla kuni 80.

67 inimesest, kellele 15. detsembri seisuga tellimus vormistatud, on enamik naised. “Vaid paar mehenime hakkab silma,” kommenteerib Anneli Sert, kui pilgu arvutiekraanil avanevast nimekirjast üle laseb.

Serdi sõnul on Maaleht just selline leht, mille kaante vahele köidetud teemad naistele väga hästi sobivad ja meeldivad – maaelu ja majapidamine, üldhuvitavad ja elulised lood, telekava.

Teisalt on nimekiri naiste poole kaldu kindlasti seetõttu, et üksi elavaid meespensionäre on väga vähe. Näiteks üle 90aastaseid inimesi on kokku 23 ning vaid kaks neist on mehed.

Enamik lehesaajatest elab alevikes – Kloogal, Leholas, Karjakülas. Metsatalusid, kus keegi päris üksipäini elaks, sotsiaalnõuniku sõnul Keila vallas eriti polegi.

Otseselt jõulukingitusega küll tegu pole, kuid kuna lehetellimine langeb tavaliselt aasta lõppu, siis saadetakse neile, kelle nimele tellimus vormistatud, sellekohane teade koju koos vallavanema pühadesooviga.

Keila vallas tellitakse vähemkindlustatud inimestele valla raha eest ajalehti juba aastast 1999. Alguses oli väljaandeks Lääne-Harju piirkonna ajaleht, kuid neli aastat tagasi vahetati see välja Maalehe vastu.

“Piirkondliku lehe ilmumisega tekkis probleeme. Kuid peamine, miks muudatuse tegime, oli siiski Maalehe sisukus. Ning loomulikult ka aastatellimuse soodne hind,” ei tee Anneli Sert vahetuse põhjustest saladust.