KESTEV MINEVIK: kolm näidet mälu konstrueerimisest kunstis

Mälu on keeruline fenomen – dünaamiline ja hajuv, millele ei saa läheneda otse ning mis vajab vahendamiseks meediume.

Huvi mälutemaatika vastu tõusis tugevamalt esile XX sajandi teisel poolel ning seda seostatakse eelkõige 1990. aastatel kerkinud postmodernistlike ideedega ja totalitaarsete režiimide langemisega. Tekkis laialdane huvi mineviku ümbermõtestamise vastu ning mälust sai omamoodi kinnisidee.

Suurte narratiivide asemel on viimaste aastakümnete jooksul oluliseks muutunud isiklikud lood ja mälestused, mille kaudu taasluuakse minevikku ja mälu. Sarnaselt sellega, mida kirjutas Saksa filosoof ja kultuurikriitik Walter Benjamin juba eelmise sajandi esimesel poolel, käsitletakse nüüd minevikku kui midagi, mis on elav, avatud ning mõjutab olevikku.