Enamik tema kliente on püsi­kliendid ehk need maaettevõtjad, kes pöörduvad ikka tema poole, kui on vaja ettevõtte rahalise arengu osas nõu pidada, äriplaani ja toetusetaotlust koostada või maaostu puhul asju ajada. 

Lisaks maaettevõtluse ja finantsmajanduse valdkonnale nõustab Ulvi Ajalik ka töötervishoiu, tööohutuse ja põllumajandustootmise nõuetele vastavuse valdkonnas.

“Praegu käib väikeettevõtete investeeringutoetuste taotlemine ja huvi on suur,” räägib ta hetkeolukorrast. Igal kevadel aitab ta vormistada pindalatoetuste taotlemiseks vajalikke põldude kaarte ja viimasel ajal on õpetanud inimestele ka e-PRIA kasutamist.

Küsitava nõuande teemad lähtuvad parajasti avatud olevast toetuste voorust. Toetuste vahepealsel ajal küsitakse tema käest pankade ja maa ostuga seotud nõuannet. Lisaks korraldab ta ka infopäevi, selgitab seal lektorina toetuste saamise nõudeid ja annab edasi infot, mis hetkel maaelus aktuaalne on. Selleks et väärt nõu anda, peab konsulent ka ennast koolitama ja uute määruste ning nõuetega kurssi viima. 

“Mul on aasta läbi tööd,” tõdeb ta. “Sel perioodil, kui MAKi meetmed pole lahti, valmistan ette muid asju.”

Segadus toetusega

Suurim probleem on see, et toetuste tingimused selguvad liiga hilja. Pahatihti tuleb infopäeval huvilistele öelda, et üks või teine asi pole veel kindel. “Põllumeestel oleks juba praegu vaja teada pindalatoetuste tingimusi,” toob ta näite.

Konsulenditöös on tähtis osa ka kolleegidega suhtlemisel. Üle Eesti on konsulente vähe ja selles töös ei tohi jääda üksi, peab olema küünarnukitunne ning teadmine, et on olemas terve meeskond, kes seda tänuväärset tööd teeb ja kellelt saab vajadusel tuge. Ulvi on püüdnud koondada oma maakonna konsulente ja kaasata neid nõuandekeskuse töösse.

Samas kahetseb ta, et praegu pole maaettevõtjatel võimalik saada nõuandetoetust, kuigi seda oleks vaja. Novembris lõppes selle toetuse taotluste vastuvõtt ja praegu ei tea nõustajad ega ka põllumehed, mis edasi saab.

Tegus naine on konsulendina tegutsenud üle kümne aasta, sellest suure osa juhtinud Põlvamaa Nõuandekeskuse tööd. “Minu nägemus on, et igasse maakonda peab jääma nõuandekeskus, kust inimesed saaksid nõu küsida,” räägib Ulvi Ajalik. “Näiteks meil käib siin väga palju inimesi, tahetakse igasugust infot maaelu kohta, nõu edasiste tegemiste osas, ja kui PRIAga suhtlemisel on midagi viltu läinud, siis ka abi vaiete koostamisel.”

Põllumajandusministeerium tegi hanke, et selgitada välja parim nõuandeteenuse pakkuja. Iga hankes osaleja sai esitada oma nägemuse selle kohta, kuidas nõuandeteenistus edaspidi toimima hakkab. Osalejaid oli kolm. Igas maakonnas asuvad nõuandekeskused moodustasid mittetulundusühingu EMENT ehk Maaelu Nõuandeteenistuse, mis tegi ühena kolmest pakkumise nõuandeteenistuse edasise toimimise kohta. Otsus pidi sündima mullu novembriks. Seda pole aga siiani.

Üks keskus

Kui eelmisel aastal tuli põllumehel välja käia kogu nõuande maksumus ja pärast sai ta sellest toetuse näol 75% tagasi, siis põllumajandusministeeriumi ettepaneku kohaselt on tulevikus peaaegu nagu kümmekond aastat varemgi. See tähendab, et põllumees maksaks ainult omaosaluse ja toetus läheks otse nõuandekeskusele. Vahe on ainult selles, et varem käis asjaajamine maakonnas asuva nõuandekeskuse kaudu, nüüd tahetakse teha üks suur keskus Eesti peale, kust siis iga tootja küsib nõu ja ta suunatakse sealt vastava konsulendi juurde.
“Väiksema sissemaksega nõuanne oleks tootjatele soodne, kuid kas nende jaoks on mugavam see, kui maakondlikku keskust enam pole?” küsib konsulent.

Varem oli maaettevõtlusega alustajatel võimalik saada ka paari tunni ulatuses tasuta nõuannet. “Oli neid, kes on ettevõtlusega maal alustanud ja tahaksid valdkonda muuta, aga oli ka neid, kes tahtsid linnast maale tulla. Osa inimesi plaanis jätkata linnas senisel töökohal, kuid tahtsid kõrvalt maal vaikselt ettevõtlusega alustada,” räägib Ulvi Ajalik.

Hetkel pole võimalik ka tasuta nõu anda.